AUTORIST


Kahekümneaastaselt olin kindel, et minust saab ajakirjanik. Õppisin Tartu ülikooli kaugõppes ja töötasin alguses "Rahva Hääle", hiljem Eesti Televisiooni muusikasaadete toimetuses. Kõik tundus väga määratud olevat.
Aastaarv oli 1989.
  
Tunne aga, et minu tee keerab mujale, oli tugevalt sees. Vaatasin maakeral täpikujulist Eestit ja mõtlesin, kas kogu mu eksistents kulgebki selle täpi sees.

Pärast tuli mitu rongi, uued rööpad ja ootamatud ristteed.

1990. aastal algaski järgmine elu teispool Euroopat - Itaalias - tundma õppides, avastades maad ja kultuuri, mille rikkustel pole ei piiri ega põhja. Armastusega olen seda teinud üle kahe aastakümne.

Sama palju läks aega ka avastamiseks, et vanad unistused, mis kolme lapse ema kohustuste kõrvalt, on visad alla andma. Nagu näiteks soov väljendada ennast avaliku kirjasõna kaudu.

Kui Oudekki Loone 2008.aasta jaanuaris Itaaliablogi avas ja minult selleks kaastööd küsis, siis ei teadnud ma veel isegi, et kaks minu suurt kirge - kirjutamine ja Itaalia (igas oma aspektis) - olid ühinemise võimaluse leidnud. Sellest said alguse ka mõned kaastööd Päevalehele ja Postimehele.
Ikka tahtmisest jagada, seletada ja ligemale tuua selle erakorde rahva kultuuri, kelle keskel olen suuremaks kasvanud.

                                 (Kristel Kaaberi autoritutvustus ajakirjast "Toit ja tervis" 4/2009)