tag:blogger.com,1999:blog-91248138709469676302024-03-13T05:01:50.563+01:00Iga teekond saab alguse südamestAlberto, Franca, Tiziano ja teised itaallasedKristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.comBlogger8125tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-89996017942285230732016-02-29T09:06:00.001+01:002016-02-29T09:11:14.871+01:00Ennio M.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://1.bp.blogspot.com/-TD-kJAeIEU0/VtP6U_b9W2I/AAAAAAAAAvA/QgfPsFFnwo4/s1600/morric.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="222" src="https://1.bp.blogspot.com/-TD-kJAeIEU0/VtP6U_b9W2I/AAAAAAAAAvA/QgfPsFFnwo4/s400/morric.jpeg" width="400" /></a></div>
<div class="p1">
Alguses oli Heli ja Heli oli Jumala juures ja Heli oli Jumal. Temas oli elu ja elu oli inimeste valgus ja valgus paistab pimeduses.</div>
<div class="p1">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Loodan, et apostel Johannes naeratab heatahtlikult mu autoriseerimata ja teisendatud laenu peale, aga mina oma väiksuses ei leia paremaid sõnu, et meeles hoida ühte meest, ühte suurt kunstnikku, kelle looming on jumalike mõõtmetega. Inimene, kes on võimeline looma maailmu seitsme noodiga ja kelle meloodiad jäävad igaveseks su sisse, saates <i>colonna sonora’</i>na su ilusaimaid unistusi ja läbielatud emotsioone. See on Itaalia 20. sajandi armastatuim helilooja maestro Ennio Morricone.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Võib-olla on ta kõigist nendest itaallastest, kellest ma siin kirjutan, kõige tuntum Eesti lugejale. Nagu mullegi juba enne Itaaliasse elama asumist. Kes siis poleks näinud, kasvõi kogemata, kuulsaid stseene Clint Eastwoodiga filmis „Hea, halb ja inetu”, Henry Fondaga filmis „Ükskord Metsikus Läänes” või Robert De Niroga filmis „Ükskord ammu Ameerikas”, mida kord nähes oled võimetu unustama. Siis ei osanud ma endale isegi seletada miks. Nüüd, kui olen hinganud sisse itaallaste geniaalsust, mis tundub neil DNA keerdude vahele heegeldatud olema, mõistan enam, kuidas saab nii olla, et filmiajaloo parimad filmid Ameerikast on sündinud kahe roomlase loomingust.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br />
<a name='more'></a><br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ütlen kahe roomlase, sest ma ei saa kuidagi neid ainuüksi režissööri Sergio Leone arvele kanda. Kuigi Ennio Morricone ise väidab, et filmi ainus peremees on režissöör ja et muusika on vaid selle teenistuses, ei ole ta muusika filmides kunagi teisejärguline. Tema meloodiad on meeldejäävad, külmavärinateni liigutavad. Tihti on need filmist iseseisvalt omaenda elu hakanud elama.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Maestro Morricone on vaieldamatu meister, absoluutse ajatu muusika poole püüdleja, kes ei taha aga kunagi eluvõõraks jääda. Kirglikke eepilisi meloodiaid ei ohverda ta kunagi originaalsuse eesmärgil. Tema lepib ainult täiuslikkusega, kus loomingu igal komponendil on oma perfektne koht ja osatähtsus. Tema muusika ei käi filmist üle ega ole kunagi lihtsalt taustaks. Ta sulab sinna sisse ja</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<span class="s1">183</span>tõstab esile tegelaste tunded, nende loo, lisades sellega filmile väärtust ning süvendades selle mõtet.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Nagu parim vein hea toidu juures. <i>Come brunello e l’arrosto</i>. Nagu <i>brunello </i>ja lihapraad.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Võiks ju teha nimekirja Ennio kogu muusikast, aga selleks läheks päris mitu lehekülge. Selle arvu suhtes ei ole isegi selgust. On neid, kes väidavad, et tema kirjutatud muusikaga filme on 450 ringis, teised jälle, et neid on 500, kui kaasa arvata televisioonitööd. Ka Maestro ise on täpse arvepidamise kaotanud, sest lisaks filmidele on ta komponeerinud sadakond kaasaegse muusika tööd. Selle eest aga võime nimetada tema muusikaga filme, mis on kuulsamad või preemiate osaliseks saanud:</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
„<i>Per un pugno di dollari” </i>/ „A fistful of dollars” (Sergio Leone, 1964), „<i>Per qualche dollaro in più</i>” / „For a few dollars more” (Sergio Leone, 1965), „<i>Uccellacci e uccellini</i>” (Pier Paolo Pasolini, 1965), „<i>C’era una volta il West</i>” / „Once Upon a Time in the West” (Sergio Leone, 1968), „<i>Giù la Testa</i>” / „A fistful of dynamite” (Sergio Leone, 1971), „<i>La classe operaia va in Paradiso</i>” (Elio Petri, 1971), „<i>120 giornate di Sodoma</i>” (Pier Paolo Pasolini, 1975), „<i>Novecento</i>” (Bernardo Bertolucci, 1976), „Exorcist II: The Heretic” (John Boorman, 1977), „Days of Heaven” (Terrence Mallick, 1978), „<i>La tragedia di un uomo ridicolo</i>” (Bernardo Bertolucci, 1981), „<i>C’era una volta in America</i>” / „Once upon a time in America” (Sergio Leone, 1984), „The Mission” (Roland Joffé, 1986), „Frantic” (Roman Polanski, 1987), „<i>Gli intoccabili” </i>/ „The untouchables” (Brian De Palma, 1987), „<i>Cinema Paradiso</i>” (Giuseppe Tornatore, 1988), „<i>L’uomo delle stelle</i>” (Giuseppe Tornatore, 1995), „<i>Sostiene Pereira</i>” (Roberto Faenza, 1995), „Lolita” (Adrian Lyne, 1996), „U-turn” (Oliver Stone, 1997), „<i>La leggenda del pianista sull’Oceano</i>” (Giuseppe Tornatore, 1998), „Malèna” (Giuseppe Tornatore, 2000)...</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
...aga Ennio lugu algab 10. novembrist 1928 Roomas Trastevere linnaosas. Sealsamas, kus kaheksa aastat varem oli sündinud Alberto Sordi.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Isa Mario oli trompetimängija, range ning kergesti ärrituv, ema Libera, pärit omakorda anarhistide perest, väga armastav ja kannatlik.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Juba poisikesena üritab Ennio komponeerida. Isa oli talle autoriteediks ja eeskujuks, kuigi noorukieas tuli nende vahel ette poleemikat ja sõnavahetusi. Tõsisemaid muusikaõpinguid alustab ta aga 11aastaselt Santa Cecilia konservatooriumi astudes. Temagi õpib trompetit ning kompositsiooni.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Esimesed töövõimalused saabuvad 50ndatel, arranžeerides RAI orkestrile kerget muusikat või kirjutades muusikat teatri jaoks. Kuni aastani 1961, kui tuleb esimene tähtsam töö filmile „<i>Il federale</i>”, millega tõusis esile Ugo Tognazzi. Ka Enniot märgatakse filmiprodutsentide poolt, kuigi konkurents heliloojate seas oli nendel aastatel väga tugev. Piisab nimetada nimesid nagu Armando Trovajoli, „<i>Roma nun fà la stupida stasera</i>” autor, või Piero Piccioni. Enniol oli aga isikupära. Ise ütleb ta ühes intervjuus, et „oli kehv trompetimängija, on hea arranžeerija ja väga hea helilooja”.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Tollest perioodist, kuuekümnendatest, pärinevad mõned Ennio Morricone kerge muusika tööd, mis on väga kuulsad, aga mille puhul paljud inimesed ei teagi, et tegemist oli tema kirjutatud või arranžeeritud muusikaga. Viimastest võib nimetada Gino Paoli „<i>Sapore di sale</i>” ja Eduardo Vianello „<i>Abbronzatissima</i>”. Esimestest kahtlemata Mina esitatud ja Mauruzio Costanzo sõnadega „<i>Se telefonando</i>”, mida peetakse üheks parimaks itaalia kerge muusika ajaloos.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ennio on juba kirjutanud muusikat paarile vesternile, kui ühel ilusal päeval heliseb uksekell ning tema ellu astub vana koolivend algklassipäevilt, kel parajasti käsil Kurosawast inspireeritud vestern, mille heliloojaks tahab ta Enniot.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Koolivend on Sergio Leone. Filmi nimeks saab „<i>Per un pugno di dollari</i>” (1964). Algamas oli koostöö, mis viis nad mõlemad maailmakuulsuseni.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Taaselustumas oli sõprus, mis sündinud koolipingis. (Huvitav seik on ka veel see, et samas klassis käis Rooma ühe nimekaima restorani omanik Checco er Carrettiere. Samanimelist restorani võib tänaseni külastada Trasteveres.)</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Selle nende esimese filmiga ei jää nad kumbki rahule ega suuda endale ära seletada selle edu. Mõelda, et „<i>Per un pugno di dollari</i>” jäi kinodesse terveks aastaks, kuigi vesterni peeti tol ajal juba sama hästi kui mahajäetud žanriks. Pealekauba peeti miinuseks, et filmis polnud märkimisväärseid naistegelasi.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Leonel on aga oma nägemus vesternitest. Selles polnud kohta stereotüüpsetele positiivsetele ameerikalikele kangelastele. Tema lapsepõlveunistusi täitnud Far Westi näeb ta räpaste, küüniliste, äärmuslikkuseni vägivaldsete meeste jahimaana, milles naistele jäi eelkõige ohvri roll. Kaugel moraalitsemisest või retoorikast, on nendes filmides samaaegselt vapustavat realismi, aga ka ajast väljas sürreaalsust. Lokaalsetest lugudest, kust on kadunud indiaanlased ja kuhu on lisandunud iroonia, saab midagi seletamatult universaalset.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ka ameeriklaste rohetavast loodusest pole enam jälge. Selle asemel on kõrbenud, tolmav kõva maa, Sarnaselt tegelastele, kelle iga liigutus toimub raha pärast.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Itaallasliku „halastamatu”, mittesäästva humaansusega joonistab Leone kompleksseid karaktereid. Kõnekad on suured plaanid, mis tundub, et toovad tegelaste sisemise pinge otsekui ekraanilt välja. Sõnad on tihti asendatud pilkudega.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ka Ennio katsetab uute helidega, tuues sisse vilistamise, suurepärased trompetisoolod, ulgumise, suupilli, <i>carillon</i>’i ja piitsalaksud.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Huvitav on veel asjaolu, et Akira Kurosawa, kelle „<i>Yojimbo</i>” / „Ihukaitsja” süžee järgi oli see film ilma <i>remake</i>’i tegemiseks vajaliku loata tehtud, süüdistas Leonet plagiaadis. Talle määrati kahjutasuks filmi levitusõigused Jaapanis pluss 15% ülemaailmsetest sissetulekutest. See 15% ületas kopsakuselt Kurosawa kõikide enda filmide sissetuleku...</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
„<i>Per un pugno di dollari</i>” koos kahe järgneva filmiga „<i>Per qualche dollaro in più</i>” ning „<i>Il buono, il brutto e il cattivo”</i>, mis moodustavad dollari triloogia, toob seega laiema kuulsuse. Ja mitte ainult Leonele või Morriconele, vaid ka Clint Eastwoodile, kes tunnistab, et ilma nende filmideta oleks tema karjäär võib-olla teisiti läinud. Ameerikas hakatakse neid Hispaanias või Itaalias vändatud filme nimetama halvustavalt spagetivesterniteks. Ometi on Leone- Morricone meistritööde geniaalne stiil siiani mõjutanud sadu filmiautoreid üle terve maailma. Alates Kubrickust ja lõpetades Tarantinoga.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Järgnevad filmid „<i>C’era una volta il West</i>”, „<i>Giù la testa</i>” ning „<i>C’era una volta in America</i>”, n-ö Ameerika või aja triloogia, on kunstiline reis läbi Ameerika ajaloo. Ikka koos Ennio Morriconega. Nendest viimane on absoluutne meistriteos, mida peetakse üheks silmapaistvamaks terves filmiajaloos. Siingi on Maestro looming oluline osa hästi orkestreeritud täiuslikkusest. Mitte saatev muusika, vaid integraalne osa loost, mis areneb erinevatel ajatasanditel, läbi mälestuste ja tugevate emotsioonide.</div>
<div class="p2" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
80ndate lõpus alustab Sergio Leone ettevalmistusi filmiks Stalingradi lahingust, aga tema tervis ei ole enam see, mis enne. Ühel varahommikul, 30. aprillil 1989, heliseb Morriconede kodus telefon.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Sergio on surnud. Infarkt.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ta teadis oma südamehaigusest, aga oli keeldunud ainsast võimalusest edasi elada – südamesiirdest. Tema matustel kõlab Ennio muusika.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Sergio Leone ja Ennio Morricone sõprus oli kahe roomlase sõprus, tehtud ka irooniast, valestimõistmistest või alttõmbamistest, mille üle pärast läbisõimamist naerda. Nende mõlema vanemad polnud roomlased, aga mõlemad olid sündinud Roomas ja kasvanud roomlasteks. Ennio ei vasta just „tüüpilise roomlase” ideele. Vaoshoitud, väljapeetud, metoodiline ning ääretult nõudlik. New Yorgis, enne MOMAs toiminud kontserdi vastuvõttu, kuhu oli tulnud arvukalt USA filmistaare ning kultuuritegelasi, oli ta võimeline laskma neil enne tundide kaupa oodata, et hiljem vastuvõtt annulleerida, kuna talle organiseeritud koor polnud tasemel ning tuli teha proove kuni kella kolmeni öösel. Usun, et sel päeval suri nii mõnegi inimese müüt roomlastest kui käegalööjatest.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Küll aga muutub maestro Morricone kirglikuks, kui tegemist on jalgpalli ning AS Romaga. Pisikesena olevat ta olnud Lazio fänn. Kes vähegi Itaalia jalgpallikoondistega kokku on puutunud, teab kui suure „veaga” on tegemist. Isa olevat selle peale öelnud: „Kas sul häbi ei ole?!” Ennio vahetas meeskonda. Ühes intervjuus lisas humoorikalt: „Oma lastele pole ma kunagi pidanud ütlema, et nad häbi tunneksid.” Nemad on sündinud AS Roma usku.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Samuti on Morricones roomlaslikku ettevaatlikkust, <i>pararsi il culo</i>, kui tegemist on rahaküsimustega. Enne iga oma etteastet nõuab ta tasu sularahas enne lavaleminekut, sest artistide ringkonnas on sageli keeruline omateenitud raha kätte saada, ka kõrgtasemel.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Maestro on meenutanud kontserti Pariisis Michel Legrandi ning George Deleruega, kus ta impressaariole selgeks tegi, kui rahvas juba saalis ootas, et tema ilma maksmiseta lavale ei lähe. Isegi abikaasa Maria pidas seda vulgaarseks. Aga hiljem ilmnes, et tasuta olid jäänud nii Legrand, Delerue kui orkester.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ennio Morricone veel üheks kireks on malemäng, millel on tema arvates suur side muusikaga. Matemaatilised kombinatsioonid lahenevad helilooja jaoks muusikalisteks kombinatsioonideks. Oma</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
elu jooksul on ta mänginud simultaanmänge Karpovi, Kasparovi ja Spasskiga. Viimasega isegi viiki mängides, olles kasutanud üht Fischeri poolt välja mõeldud käiku.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Poliitilistelt vaadetelt peab ta end vasakpoolseks, kuigi on katoliiklane. Tema jaoks ei ole need kaks maailma väga kauged. Humaansus ning hool vasakpoolsete visioonis vaeste ning süsteemi heidikute suhtes ei erine väga kristlikest ideedest, Jeesust peab ta sotsialismi ning kommunismi eelkäijaks ning tema arvates ei saa tõeline kristlane olla konservatiiv. Ühesõnaga, <i>cattocomunista</i>, nagu siinpool defineeritakse sellist maailmanägemist, mis minu jaoks on üks sümpaatne poliitiline kategooria.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ennio Morricone abielu on kestnud 55 aastat. Kui kõrvale jätta armumine 14aastaselt, on proua Maria olnud tema elu ainuke naine. Kuigi Maria on pühendanud end jäägitult pereelule ja nelja lapse kasvatamisele, on ta kõige Maestro poolt kirjutatu esimene kuulaja ning kriitik, kelle arvamust oma loomingu kohta too alati arvestab. Võib kuulduda küll vanamoelisena, aga Morriconede paaris on alati arvatud, et perel peab olema pidepunkt, mille ümber ehitada oma elu, et see eluraskuste pilduda ei jääks. Nende puhul oli selleks pidepunktiks Maria ja Ennio austus oma abikaasa suure töö vastu on piiritu. Perekond on nende jaoks ühine looming, mitte kuidagi kokku klopsitud individuaalsuste või egoismide summa.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ja taas ei saa ma muud teha kui nõustuda.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
26. veebruar 2007. Los Angelese Kodak Theatre’s võtavad kohad sisse staarid,</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
produtsendid, režissöörid. Nende hulgas, Quincy Jones’i, ühe suurima Ennio Morricone austaja ning sõbra, kõrval istub proua Morricone. Laval on oma eakuses imetlusväärne Clint Eastwood. Kätte on jõudnud moment anda 78aastasele Maestrole kätte Oscar karjääri eest. Senini teenitud viis nominatsiooni polnud kunagi preemiateks muutunud.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
„Oleks võinud seda ju varemgi teha,” olevat ta roomlasliku küünilisusega torisenud, kui teade temani jõudis. Nüüd oli ta aga laval, liigutusest ja ülipikast aplausist niivõrd kohmetunud, et sõnad takerdusid suhu.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
„Pühendan selle preemia mu abikaasale Mariale, kes armastab mind väga ja kes on mu kõrval olnud kõik need aastad. Ka mina armastan teda samal viisil. See preemia on ka tema oma.”</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/HJDN1e_OIKw/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/HJDN1e_OIKw?feature=player_embedded" width="320"></iframe><br />
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p2" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Mitte alati ei käi geniaalsus ja ekstsentrilisus, reeglipäratus käsikäes. Maestro Morricone on elav tunnistaja sellest, kuidas meisterlikkus sünnib igapäevastest järjekindlatest jõupingutustest. Geniaalsus on lihtsates emotsioonides, kus puudub igasugune banaalsus. See on ajatu.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Järjest uued põlvkonnad avastavad Ennio Morricone muusikat. Mu muusikust abikaasal on olnud au mängida mõnedel Maestro kontserditel Londonis tema enda dirigeerimise all. Heameelega nägi ta saalides igast rahvusest teismeealisi, <i>piercing’</i>ute ning tätoveeringutega, aga pisarad silmis ning vaimustuses.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen="" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/8V1XPcRCo7s/0.jpg" frameborder="0" height="266" src="https://www.youtube.com/embed/8V1XPcRCo7s?feature=player_embedded" width="320"></iframe></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
<br /></div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ei oskakski nagu aimata nii range olemisega härrasmehes, kelle dirigeerimisstiil väljapeetud, kogu seda piiritut tundeküllust, mis väljendub tema loomingus ning jätab omamoodi pitseri teatud emotsioonidele olenemata hetkedest, mil neid läbi elad.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Õiglustunne, näiteks, kõlab nagu „Here’s to you” filmist „<i>Sacco e Vanzetti</i>”, lõppenud armastused nagu „Deborah’s theme” filmist „<i>C’era una volta in America</i>” ning andestus nagu „Gabriel’s oboe” „<i>The Mission’is</i>”.</div>
<div class="p1" style="text-align: justify;">
Ja mööda Rooma tänavaid käies mõtled, et taas on tal õnnestunud maailm vallutada.</div>
<center>
<div class="fb-comments" data-href="http://teekonditaaliasse.blogspot.com" data-num-posts="10" data-width="400">
</div>
</center>
<center>
<div class="fb-like" data-font="verdana" data-href="http://teekonditaaliasse.blogspot.com" data-layout="button_count" data-send="true" data-show-faces="false" data-width="400">
</div>
</center>
Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-20677214712655351942013-04-22T09:16:00.000+02:002014-04-22T10:10:20.530+02:00Rita<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-FCApIgaiK5I/UXTifskY39I/AAAAAAAAASE/HliXhnD6wKI/s1600/levi+monta.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-FCApIgaiK5I/UXTifskY39I/AAAAAAAAASE/HliXhnD6wKI/s200/levi+monta.jpeg" height="200" width="200" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Ritasid,
kes mulle südamesse jäänud, on tegelikult kaks. <a href="https://www.facebook.com/itaalia/photos/a.10151146552072168.1073741833.349235007167/10151233540157168/?type=3&theater" target="_blank">Armastatud müstik, võimatute ettevõtmiste eestkostja, pühak Cascia linnakesest</a> ja
ratsionaalne Nobeli preemia laureaat, erakordne vanaproua Piemontest.
Ühine on neil nimi – Rita – ning kalduvus võimatute asjade
elluviimisele.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Püha
Rita heitis väljakutse oma armastusega tervetele aastasadadele.</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Rita
Levi-Montalcini heitis oma erakordse mõttejõu ning tahtega
väljakutse oma aja eelarvamustele ning loodusseadustele, mille järgi
peaks aktiivne elu lõppema vanuse kasvades.</span></span><span style="color: black;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Tema
elutee jõudis lõpule 30. detsembril 2012. See talle pühendatud
peatükk oli valmis aga enne, kui kurb teade maailma igasse otsa
levis. Sellegipoolest ei ole kuhugi kadunud tema ajatu vaim ning
mõtted. Need on eluvõimelised ja aktuaalsed, Seepärast ei muuda ma
toona kirjutatut, kasutades olevikku, milles Ritale alati oma koht
jääb...</span></span></span></div>
<div lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
<a name='more'></a><br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Millises
eas algab vanadus? Ärge seda proua Ritalt küsige. Tema, oma
103aastase elukogemusega vastaks, et „</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>conosco
bene le rughe del mio viso, ma non ha rughe il mio cervello”</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">
/ „tean iga oma näokortsu, aga mu ajul ei ole neid ühtegi”.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Nobeli
preemia laureaat, neurobioloog ja aktiivne parlamendisaadik Rita
Levi-Montalcini pole sugugi üks tavaline natuke kannatada saanud
mõtteselgusega ning veidi väsinud ja uskumatu pilguga vanur. Rita
on teravapilguline ning oma igapäevast teadlasetööd ja
saadikukohustusi täitev daam. Eakaim Nobeli preemia laureaat terves
maailmas, on temast saanud vastupidava, mitte kunagi lootust kaotava,
kindlameelse Itaalia sümbol.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Torinos
aastal 1909 sündinud ja inseneriperes üles kasvanud Rita avastab
varakult oma kire teadustöö vastu. Tolleaegses viktoriaanlikus
Itaalias ei ole õpihimulisel neiul lihtne lahtisi uksi leida,
kõigepealt tuleb veenda isa oma plaanidele nõusoleku saamiseks. See
polnudki nii lihtne.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Isa
Adamo oli tugeva iseloomuga mees, kes küll jumaldas oma nelja last,
kellest kolm olid tüdrukud, aga nõudis kuulekust kõigilt
pereliikmetelt. Rita oli vastu tahtmist sunnitud käima
naisgümnaasiumis, mille programmid olid kooskõlas tolleaegse
nägemusega naise rollist, aga selle lõpetades oli ta sooritanud
omal käel õppides ka klassikalise lütseumi lõpueksamid. Selleks
kulus kokku kõigest kaheksa kuud. Pärast seda võtab 19aastane neiu
julguse kokku ning küsib isalt luba ülikooli minemiseks väitega,
et abieluks pole tal mingeid kalduvusi. Isa laseb ennast veenda,
kuigi suurte kahtlustega, ning Rita astubki Torino Ülikooli
meditsiiniosakonda.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Õpingute
ajal märkab Rita annet histoloog Giuseppe Levi, tol ajal ülikooli
väljapaistvam meditsiiniprofessor, ning annab talle pärast ülikooli
lõpetamist </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>summa
cum laude</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">
aastal 1936 võimaluse teha uuringuid närvisüsteemi kohta. Need ei
kesta kuigi kaua…</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">5.
augustil 1938. aastal ilmub Itaalia ajalehtedes „Rassimanifest” –
kümme punkti kümne teadlase poolt allakirjutatuna.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Punkt
4: „Itaalia rahvas on enamuses aarialased ja nende kultuur
aarialik.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Punkt
6: „Eksisteerib puhas itaalia rass.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Punkt
9: „Juudid ei kuulu itaalia rassi.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Punkt
10: „Itaallaste füüsilised ja psühholoogilised jooned ei tohi
olla muudetud mitte mingil moel.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">See
dokument sai aluseks rassiseadustele, mida toetasid ligikaudu 180
teadlast ning 140 kultuuri- ja poliitikategelast. Ka Vatikan oli
ettevaatlik nende seaduste vastu seistes.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Levi-Montalcinid,
kelle juured pärinesid juba 14. sajandi Siena Vabariigist, oli vana
juudipere. Itaaliasse jäämine oli nüüd ohtlik.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-bqhZ7RqMHgg/UXTjZXTmgiI/AAAAAAAAASI/NRbXU4xZQ94/s1600/rita.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-bqhZ7RqMHgg/UXTjZXTmgiI/AAAAAAAAASI/NRbXU4xZQ94/s320/rita.jpeg" height="320" width="260" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sõjaperioodi
mahub veel Levi-Montalcinide põgenemine Firenzesse valenime all,
kontaktid partisanidega, töö ameeriklaste peakorteris sõjapõgenike
arstina. Kuni aastani 1945, kui Ritast saab professor Levi assistent,
taas Torino ülikoolis. Tema tõeline teadlasekarjäär on alles
algamas.</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Aastal
1947 kutsutakse Rita Levi-Montalcini Washingtoni Ülikooli oma
katseid jätkama. 1951-1952 avastab ta närvi kasvufaktori (</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Nerve
Growth Factor – NGF</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">),
mille toimemehhanismide kallal jätkab ta oma tööd veel 30 aastat
ja 1986 saabub iga teadlase unistus Nobeli preemia, omistatud talle
koos ameeriklasest biokeemiku Stanley Coheniga.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Lisaks
teadustööle on ta olnud ka prestiižikate instituutide direktoriks
– 1961–1969 neurobioloogia uurimiskeskuses (</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Centro
di Ricerche di Neurobiologia del Consiglio Nazionale delle Ricerche</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">
(Rooma)) ja 1969–1979 rakubioloogia laboratooriumis (</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Laboratorio
di Biologia cellulare</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">).
1993–1998 juhtis ta Itaalia Entsüklopeedia Instituuti. Praegu on
Rita Levi-Montalcini tema enda ideest sündinud 2001. a asutatud
Euroopa aju-uuringute instituudi (</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>European
Brain Research Institute</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">)
presidendiks.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Just
see karjamentaliteet, millega käib sageli kaasas resigneeruv
käsutäitmine, on Rita arvates vähem arenenud naistes, kelle
agressiivsusega seotud ajuühendused on vähem aktiivsed kui
vastassugupoolel. Selles mõttes on mõttetu võrrelda end meestega
ja veelgi vähem võtta eeskujuks nende poolt ellu viidud ühiskond.
Millel on muidugi ka väärtusi, ei unusta ta lisamata.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">70ndate
esimesel poolel võtab Rita osa abordi legaliseerimise kampaaniast,
aga mitte lastes end eriti kaasa viia feminismil.</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Ma
usun naistesse, aga mitte naisliikumistesse.” Inimkond koosneb nii
naistest kui meestest, lisab ta sellele tasakaalukalt.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Nii
nagu Rita neiupõlves oli isale teada andnud oma vähesest huvist
abielu vastu, nii tema elu kulgebki. Ainult teaduse ning ühiskondliku
tegevuse vahel.</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Uskuge
või mitte,” seletab proua Montalcini „aga ma otsustasin juba
kolmeaastaselt, et ei tahtnud peret ega lapsi. Olen sündinud ajal,
mil naiseks olemine oli nagu alaväärsuse pitser. Olen näinud liiga
palju ebaõnnestunud abielusid, kurbi ja tühje eksistentse. Ühele
ameerika prouale, kes küsis minult, kas ka mu mees on </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>National
Academy</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">
liige, vastasin „I am my own husband”. Tema segaduses pilgust
sain aru, et ilmselt pidas ta mu inglise keelt vigaseks…”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Lapsepõlves
oli Rita nõbudele meeldinud teda ärritada, väites et kõik ajaloo
suurimad vaimud on olnud mehed, et naistest poleks kunagi saanud
Newtoni, Bachi või Michelangelot. Rital ei jäänud siis muud üle,
kui haarata kinni poetessidest Sapphost või Vittoria Colonnast,
mispeale nõod vastasid, et ega luuletamiseks polegi suurt
intelligentsi vaja.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Religiooniküsimustes
oli isa Adamo otsustanud ilmaliku kasvatuse kasuks, midagi lastele
peale surumata. Nende pere ei järginud paastusid ega teisi juutide
usureegleid. Täisealiseks saades oleksid lapsed ise valinud, kuidas
jätkata. Juutidena, katoliiklastena või ilmalikena. Küll aga andis
Adamo Levi-Montalcini oma põnnidele väikese vihje: „Kui teilt
küsima hakatakse, mis usku te olete, vastake – vabad mõtlejad.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Hiljem
kirjutab Rita oma mälestustes: „Nii said meist, veel enne kui
lugeda, kirjutada ja, veelgi vähem, mõtelda oskasime, „vabad
mõtlejad”.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Rita
ei näe vastuolusid usu ja teaduse vahel. Tema jaoks on need kaks
iseseisvat, autonoomset maailma ja ometigi on midagi müstilist tema
sisemises rahus, ebamaises tasakaalukuses ning visioonis: „Ma ei
ole keha, ma olen vaim. Keha tehku, mis tahab.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Ei
ole tõsi, et aju vananeb koos kehaga. Tuleb võidelda eelarvamusega,
et intellektuaalsed võimed kahanevad aastatega vältimatult.
Seniilsel ajul on äraarvamatud võimalused. Võtkem see teadmiseks
ja valmistagem end selleks ette juba noorest peale.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Ja
veel: „Kui lapse aju sarnaneb metsale, kus on palju tüvesid ja
vähe oksi, siis eakas aju sarnaneb metsale, kus vähe puutüvesid,
aga selle eest rohkesti oksi”. Ta räägib neuroplastilisusest,
neokortikaalsest komponendist ja kvantilisest Internetist –
kontseptsioonidest, mida on paljudel noortelgi ajudel keeruline
jälgida.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Ma
õpin iga päev, rohkem kui noorest peast,” väidab ta naeratades,
mõistes isegi oma sõnade paradoksaalsust, „ja igal hommikul lähen
ma laboratooriumisse, et noorte teadlaste grupiga ideid läbi
arutada.” Ainus asi, millest tal natuke kahju, on see, et tema
suurima tegevuse aastail polnud ta käsutuses kogu tehnoloogiat mis
praegu. Rital on hea suhe Internetiga, mis vastab talle ka sama
tundega. Iga proua Levi-Montalcini sünnipäev on veebis uhkesti
tähistatud.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Selle
kõrvalt ei jäta ta aga hooletusse oma tegevust Senati liikmena
(aastast 2001), kus ta oma kohalolekute graafikus kohusetundes nii
mõnelegi teisele poliitikule silmad ette annab.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Igal
õhtul voodisse kell 23 ja äratuskell heliseb kell 5. Üksainus
söögikord päevas – lõunaajal, õhtuti üks puuvili. „Mind ei
huvita ei toit ega uni,” räägib ta ühes intervjuus. „Surematuse
illusioon sünnib ainult siis, kui unustad elamise ja pühendud
ümbritsevale”.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Ma
ei mõtle kunagi surma peale, surm on vajalik, aga see ei pane mind
muretsema. Ainus oluline asi on, et meie sõnum, mida me oma eluga
näitame, üles korjataks ja ära kuulataks, eriti noorte poolt.”
Professor Levi-Montalcini elu sõnum on lootustandev ja
imetlusväärselt elujõuline, oma tegude ja olemisviisiga on naine
ise kinnitanud selle paikapidavust. Ja ega tea, millega ta veel seda
rikastada suudab, mõtlen ma omaette, kui teda relvituks tegeva
lihtsameelsusega näen lausumas: „</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Penso
solo al futuro</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">”
/ „Mõtlen ainult tulevikule”…</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-kJQ1pD-xzuo/UXTjhu0ApDI/AAAAAAAAASQ/Izg_mVgn7zI/s1600/rita-levi-montalcini-1.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-kJQ1pD-xzuo/UXTjhu0ApDI/AAAAAAAAASQ/Izg_mVgn7zI/s320/rita-levi-montalcini-1.jpeg" height="230" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"> <i> (katkendid peatùkist "Rita")</i></span></span>Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-85451464906357880712013-03-11T20:34:00.001+01:002013-04-12T17:50:19.054+02:00Pasta<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-OYSaT97QSc4/UT4t-tOuw0I/AAAAAAAAAKQ/XUaqyKSpC6s/s1600/carbonara.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="131" src="http://3.bp.blogspot.com/-OYSaT97QSc4/UT4t-tOuw0I/AAAAAAAAAKQ/XUaqyKSpC6s/s200/carbonara.jpeg" width="200" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Millegipärast
eksisteerib veendumus, nagu oleks asju, mis on niivõrd </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">iseenesestmõistetavad, et neid ei tulegi õppida ega arendada.
Näiteks söömine. Või armastamisoskus. Mõlemad on aga kunstid,
milles (nagu igas kunstis) on tähtis lihtsus ja harmoonia ning
emotsioon, mis peab jätma sügava jälje.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Sellepärast
ei saagi kunagi liialt korrata neid asendamatuid pisikesi
argitõdesid, mida me tihti üleliigseks peame, aga mille kasulikkus
tuleneb kogemusest ja mis omaksvõetuna väärtustavad teatud hetki
või annavad kindlustunde elu kõikuvuse või muutlikkuse ees. Üks
sellistest pealtnäha suurt mitte midagi ütlevatest tõeteradest on,
et pasta</span></span></span><br />
<a name='more'></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"> ei ole taldrikutäis makarone! Pasta on suhtlemisvahend ja
tundeavaldus. Kui itaallane sinust hoolib, küsib ta tihti: „</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Hai
mangiato?</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">”
/ „Oled sa söönud?”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Pasta
on lõuend, valge paberileht, mille peale vallandada oma
loomingulisus kastme abil. Nii nagu eri liiki värvivahendid vajavad
eri liiki alusmaterjali, nii on ka pasta puhul välja kujunenud
kirjutamata „seadusi”, mis arvestavad konsistentsi, kuju ning
absorbeerimisvõimet.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Akvarellid
nõuavad krobelist paberit, õlivärvid lõuendit joonistuse enda
optimaalseks esiletõstmiseks. Samal viisil eelistab pikk ja sile
pasta õlisemaid kastmeid (pesto</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>,
olio</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">)
ning lühike ja triipudega pasta on sobilikum kastmetega, mis on
„kopsakamad” nagu näiteks </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>ragù</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">.
Väikese formaadiga pasta (</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>pastina</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">)
on aga sobivam suppide sisse. Meie „kunstiteose” kvaliteet sõltub
oskusest ühendada elegantselt materjale sellisel viisil, et need
annaksid kõige nauditavama tulemuse.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Itaalia
köögi suurim saladus on lihtsuses – kolm-neli ainet, mis tuleb
harmooniliselt toiduks ühendada nii, et ükski koostisosa ei
domineeri, vaid akordina teistega kokku kõlab, ilma seejuures oma
identiteeti kaotamata. Pigem vähem, taandades hädavajalikuni, kui
rohkem, üle pakkudes. Miski ei häiri väljaarenenud maitsemeelt
rohkem kui originaalsuse nimel toime pandud kakofoonia.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">/.../</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Täiuslikkus
sünnib pisiasjadest ja tähelepanelikust hoolest, milleni juhib
armastus. Täiuslikkus nõuab aega ja kontsentreerumist, nii seda
luues kui seda nautides. Itaallaste jaoks ei ole aeg raha ja söömine
ei ole kõhu täitmine, vaid koosolemise viis. Pasta on selle tähtsa
kunsti sümbol. Mida rohkem aega läheb, seda õnnestunum ta on.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-x3C19el_E7w/UT4xQQEOWmI/AAAAAAAAAKo/M6_193y3E80/s1600/aglio.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-x3C19el_E7w/UT4xQQEOWmI/AAAAAAAAAKo/M6_193y3E80/s320/aglio.jpeg" width="298" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Üheks
heaks näiteks on spagetid </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>aglio
e olio</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
(küüslaugu ja õliga). Kaks lihtsat toiduainet, kaks värvi, mille
varjunditega pasta peal oma emotsioone jagada. Küüslauku hoitakse
kuumas õlis täpselt nii kaua, et õli jõuaks aromatiseeruda, ei
vähem ega rohkem. Küüslauku ei pea tükkideks tegema, vaid kahe
sõrme vahel suruma, et teda „järeleandlikumaks” sundida, et ta
oma „hinge” õlile loovutaks ning enne pruunikaks närbumist
tuleb ta pannilt ära võtta. Muidu tuleb maitse liiga agressiivne.
Õige aja ja mõõdu tunnetus on siinjuures oluline. Õlikaste tuleb
spagettidele lisada värskelt ja kuumalt (st ei saa kastet enne
valmis teha ja siis pasta valmimist oodata). Peab andma aega ka
spagettidele pannisoojas küüslaugu ning oliivihõnguline õli omaks
võtta samal ajal, kui võime seda lõhnastada näputäie
peterselliga. Need, kes eelistavad „kangemat” varianti, võivad
koos küüslauguga pannile panna ka käsitsi tükkideks tehtud
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>peperoncino</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">.
Ja seejärel peab olema rütmitaju, et valmis saanud imet nautida
enne, kui selle soojus haihtub ning pöördumatult oma võlu
jahedusse külmutab.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Või
siis näiteks </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
– üks levinumatest (ja kahjuks ka ära rikutumatest) Itaalia
toitudest, mille kohta liigub palju erinevaid retsepte. Itaalias võib
kohata näiteks tihti juurvilja, kala ning mereandidega variante,
välismaal lisatakse (oh õudust!!) sibulat, küüslauku või
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>parmigiano-reggiano</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
juustu. Kuskil lisatakse toidule rõõska koort, mõnede arvates peab
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">’t
valmistama spagettidest… Aga see puhastverd rooma </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
nõuab just </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>rigatoni’</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">t.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Pole
siiamaani selge, kust ja kellelt see toiduvalmistamisviis pärineb.
Võib-olla vanadel roomlastelt või Umbria söekaevandajatelt?
Esimest korda avaldas </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
retsepti Napoli aadlimees Ippolito Cavalcanti, kuid pole teada, kas
see oli tema originaalne väljamõeldis. Veel räägitakse lugu
Sardiiniast Carbonia külast Rooma tööd otsima tulnud kokast, kes
edukale retseptile oma koduküla nime andis; mõned osutavad
asjaolule, et karbonaaride salaühingu liikmed said selle toidu
koostisosi paguluses väga lihtsalt kätte. Jumal tollega! Kindlasti
teame, et </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
on alamkihi toit, väga levinud Rooma lihtrahva linnaosades, mida
võime õigusega pidada </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
sünnikohaks.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Originaal</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
ongi lihtsuse, täiuslikkuse ning pehmuse triumf. Selle
valmistamiseks peame võtma vaid neli koostisainet: </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>guanciale
</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">(sea
põseliha), muna, </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>pecorino</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
juust, must pipar. Mitte midagi muud. Edasi on puhas poeesia…</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Paneme
vee pasta jaoks keema.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kui
vesi vaikselt keema hakkab, lisame tsipakese soola.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Samal
ajal klopime munakollased (kaks iga poole kilo </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>rigatoni</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
kohta), lisame sinna riivitud </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>pecorino</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
pipra, tsipakene soola ning segame seni, kuni saab ühtlane kreem.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Kui
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>rigatoni</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
on poolkeenud (</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>metà
cottura</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">),
paneme tule alla põselihakuubikutele. Ilma õlita, sest liha enese
sulanud rasvast aitab. Ärgem kasutagem panni, vaid pisikest potti
(roomlased nimetavad seda </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>cazzarola’</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">ks):
liha peab läbi küpsema, aga pehmeks jääma ega tohi pruunistuda.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Nõristame
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>rigatoni</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
(hoiame silma peal, et liiga pehmeks ei kee!).</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Lisame
kastmesse tilga pasta keeduvett.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Segame
kiiresti </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>rigatoni</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
ja kastme.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Seejärel
paneme liha pasta peale ning segame veel kord kiiresti (mitte kunagi
kuumas nõus, sest muna ei tohi läbi küpseda ja munaroa efekti
tekitada).</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kaste
peab jääma kreemjaks.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">EI
küüslaugule, mis sobib </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
juurde – nagu itaallased ütlevad – sama vähe kui „kapsad
õhtuooteks”.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">EI
sibulale. See katab põseliha õrna maitse.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Väldime
parmesani. Rooma pastaretseptides tasub alati valida kohalik </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>pecorino</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>romano</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">.
Vahe on suur.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Rõõsk
koor, mida vahel lisatakse, et kreemjat kastet saavutada, on
üleliigne: peame kastme valmistamisse panustama lihtsalt omaenda
energiat.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Lihtne,
kuid imemaitsev toit saigi serveerimisvalmis, jääb veel i-le punkt
panna ning võtta kõrvale fantastiline Frascati Superiore (valge) –
küps ja sametine kuiv vein Rooma külje alt (12 grad. vol.) või
„tasakaalukas” Gambellara Veneto (valge) või äärmisel juhul
Chianti Classico, kuna just need tõstavad suurepäraselt esile
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
maitserikkust.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Ma
tean omaenese kogemusest, et kui tuttavatega lobisemine pika peale
läheb ning söögiaeg ootamatult kätte jõuab, siis tuleb alati
keegi </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">-mõttega
välja: mõttega toidust, mida kiire valmistada ja mis võimaldab
tegijal oma osavust näidata. Nii lõhnabki </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>carbonara</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
sõbrasooja õhtu ja läheduse järele.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Oma
erakordse maitsvuse, odavuse ning tervislikkusega on tuntud veel
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>pasta
e fagioli, </i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">pasta
ja oad. Väga levinud paljudes regioonides, on sellest liikvel
mitmeid variante. Usun, et pea igal perel on oma valmistamisviis.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Põhimõtteliselt
on see roog ääretult lihtne.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Paneme
laia põhjaga potti veidi õli koos peeneks hakitud sibula, porgandi
ja selleriga.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Kui
on külmkappi jäänud mõni </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>prosciutto</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">-
või </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>pancetta-</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">jupp,
siis lisame pisikeste kuubikutena sellegi, võimaluse korral koos
rosmariinioksakesega.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Samal
ajal valmistame teises potis puljongi.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kuldpruuniks
tõmbuv sibul on märgiks, et on aeg potti panna ka pehmeks keedetud
oad. Sobivad ka purgi omad.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ootame
umbes 5-7 minutit, kuni oad mõõdukal tulel maitsestuvad ja
hõrgutava lõhnaga sellest märku annavad.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kellele
meeldib, võib lisada paar lusikatäit tomatikastet, lasta ka sellel
korraks läbi keeda, enne kui peale kallata kuum puljong.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Nüüd
jätkame keetmist, endiselt keskmisel tulel ja kaane all, veel umbes
20 minutit, lisades soola ning aeg-ajalt segades. Kellele meeldib
kreemjas variant, võib 2/3 supist läbi mikseri lasta.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Seejärel
lisame pasta – üks kopsakas peotäis inimese kohta.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Pasta
e fagioli </i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">jaoks
on sobivaimad pisikesed pastasordid, näiteks </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>ditalini</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
aga ka juppideks tehtud </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>tagliatelle</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
või spagetid. Soovitav on ikka aeg-ajalt segada, sest muidu kipub
pasta potipõhja kinni jääma.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Roog
on valmis, kui pastakeeduks vajalik aeg on möödas.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Vähese
ajakuluga on meil laual toitev taldrik, mis sobib nii kuumana talvel
kui jahedana suveperioodil. Klaas punast täidlast veini nagu
Montepulciano, Nebbiolo või Barbera sinna juurde ja toidetud saab
lisaks kehale ka hing.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Seda
rida võiks pikalt jätkata lisades </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">pasta</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>
all’arrabiata</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>amatriciana</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>cacio
e pepe</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
tomati ja basiilikuga, naeripealsetega: mille lihtsaid
originaalretsepte kokaraamatutest või Internetist üles leida (ikka
kriitiliselt jälgides, kas koostisainetega pole liialdatud). Aga
rohkem, kui retsepti täht-täheline järgimine, on oluline
mõtlemisviisi omastamine, piiride tajumine. Kui reeglite
koordinaatteljed on selgelt silme ees, siis on võimalik ka oma
isikupära mängu tõmmata.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="CENTER" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">*</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Itaalia
toidutraditsioonid on läbi teinud ülipika arengu. Need on käinud
käsikäes linnakultuuriga, mis on vanim maailmas. Just linnades
leidsid loomingulise kasutuse maakohtadest sisse toodud toorained.
Talupoegadel puudusid selleks vajalikud rafineeritumad oskused ning
majanduslikud võimalused. Mitte põhjuseta ei ole itaalia köögi
tuntuimate roogade nimedesse sisse jäänud läbi sadade aastate
nende sünnilinn – </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>prosciutto
di Parma</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>pizza
napoletana, pesto genovese, risotto alla milanese </i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">jne.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ja
kuidas mitte meenutada sedagi, et üks tähtsamaiks tsiviliseerituse
embleemiks peetud esemeist – kahvel – võeti aristokraatlikes
ringkondades kasutusele juba 14. sajandi Napoli kuningriigis tänu
pastale, mis oli liiga kergesti libisev ning kuum.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Söögikultuur
on kõike muud kui teisejärguline ning kui on tõsi Feuerbachi
väide, et oleme see, mida me sööme (ja tõenäoliselt ka „kuidas”)
siis võib ka olla, et itaalia toiduga saab kaasa kogu selle
arengupagasi, mille kandjaks ta on.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-FnkjWI6F8mg/UT4vU4AZ_vI/AAAAAAAAAKY/928RfuLIv_s/s1600/artusi.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-FnkjWI6F8mg/UT4vU4AZ_vI/AAAAAAAAAKY/928RfuLIv_s/s1600/artusi.jpeg" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Köök
on olnud ka üheks õhukeseks, aga vastupidavaks ühendavaks niidiks
sel niivõrd killustatud maal, millele pidev võimuvõitlus pole
hetkekski hingetõmbevõimalust andnud. Vaatamata roogade erakordsele
regionaalsele mitmekesisusele ei ole Itaalia köök pisikeste
lokaalsete gastronoomiate kogum, vaid rohkete ühiste elementidega
integreerunud söögikultuur (pasta ongi üks nendest elementidest,
mis on läbinud aegu ja regioone) ning oli mees nimega Pellegrino
Artusi, kel õnnestus Itaalia ühendada kõige vaiksemal ning
rahulikumal viisil sellisel segasel ajal kui 19. sajandi lõpp, just
läbi Itaalia gastronoomilise kirjelduse. Ei millegi muu kui siinse
tuntuima kokaraamatuga, kommenteeritud retseptide kogumikuga „</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>La
scienza in cucina e l’arte di mangiar bene</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">”
/ „Teadus köögis ja hästi söömise kunst”. Juba pealkiri
reedab autori aupaklikku ning loomingulist lähenemist kõige
igapäevasemale tegevusele, mida pahatihti kõhutäitmisega segamini
aetakse.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Raamatu
ilmumisaasta oli 1891.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-V3LA0i0Lg_g/UT4vvpO3tVI/AAAAAAAAAKg/NDzi7MgpJv4/s1600/artusi-ierioggiincucina.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="http://4.bp.blogspot.com/-V3LA0i0Lg_g/UT4vvpO3tVI/AAAAAAAAAKg/NDzi7MgpJv4/s320/artusi-ierioggiincucina.jpeg" width="320" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Pellegrino
Artusi oli see, kes oma väärtusliku kokaraamatuga võttis taas üles
Scappi alustatud töö itaalia köögi retseptide kataloogimisel,
ühendamisel ning lahtiseletamisel. Tema oli ka esimene, kes tõstis
itaalia köögi prantsuse köögi kõrvale ning väitis, et see
kohati isegi viimase ületab.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Olles
romagnalane, kes veetis Toscanas suure osa oma elust, võttis Artusi
oma raamatu teljeks just Kesk-Itaalia retseptid, lisades sinna
osavalt nii põhja kui lõuna toite, vältides kitsalt kohalikke
traditsioone. Tema määratles rahvuslikud road, mis levisid kiiresti
Piemontest Sitsiiliani – näiteks </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>gnocchi,
scaloppine al marsala, risotto alla milanese</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
ja loomulikult </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>spaghetti
al pomodoro</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
millest hiljem sai lausa üks Itaalia sümbolitest.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Iga
retsepti katsetasid teadusliku hoolega tema koduabilised Francesco ja
Marietta.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tänu
Artusile saavad poolsaare söögipotid niisiis ühtse raamistiku ning
selle elanikud uue rahvusliku eneseteadvuse, mille tekitamiseks
vastsündinud Itaalia riigi poliitika vähetõhus oli. Seega peetakse
Pellegrino Artusit vaieldamatult itaalia köögi isaks ja tema
raamatut itaalia kultuuri üheks nurgakiviks Manzoni „Kihlatute”
ja Collodi „Pinocchio” kõrval.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tänaseks
on „Teadus köögis ja hästi söömise kunst” jõudnud 130
väljaandeni, ka mitmes võõrkeeles.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Itaalia
köök on hästi reeglistatud, nii kirja pandud kui kirjutamata
seadustega distsipliin, aga samas on see lahtine ning
eksperimendialdis. Tihti meenub mulle ühe tuntud koka Aimo Moroni
ütlus, et kokakunst ei ole valem, sest alati on vaja otsida südant,
kust kõik alguse saab. Usun, et seesama süda, seesama kirg ja
karisma ongi tegelikult kõige itaallaslikum koostisosa
toiduvalmistamise olulises kunstis, mida neil on oskust mitte
igapäevasele monotoonsusele ohvriks tuua. Oskust muuta söögiaeg
eneseväljendusmomendiks või hoolimisaktiks.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kunagi
unustamata, et lihtsus on suur saavutus, üks kõrge sihtpunkt, mille
poole pürgida. Omaette luksus…</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"> </span><span style="font-size: xx-small;"><i>(katkendeid peatükist "Pasta")</i></span></span></div><span lang="et-EE">
<center>
<div class="fb-like" data-font="verdana" data-href="http://teekonditaaliasse.blogspot.com" data-layout="button_count" data-send="true" data-show-faces="false" data-width="400">
</div>
</center>
</span>Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-61215572674297065512013-02-24T14:05:00.000+01:002014-06-15T12:23:40.536+02:00Alberto (ja itaalia komöödia)<div style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-yWNHluJD9e8/USoKPtPaNNI/AAAAAAAAAJs/XAVEwNq4V0k/s1600/alberto-sordi-11175552.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-yWNHluJD9e8/USoKPtPaNNI/AAAAAAAAAJs/XAVEwNq4V0k/s1600/alberto-sordi-11175552.jpeg" /></a></div>
<span style="color: #444444; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px;"> </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"> <span style="background-color: transparent;">„</span><span style="background-color: transparent;"><span lang="et-EE">Mida
me täna head vaadata võiksime?”, küsis tihtipeale Claudio,
teleripult käes.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Aga
ükskõik, millist filmi ma ka välja ei pakkunud, kirtsutas ta nina.</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">„<span lang="et-EE">Ei
noh, ikka midagi, kus ka naerda saab!”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sellest
ma aru ei saanud, miks peab üks nauditav film ka naljakas olema.
Bergman või näiteks poola filmikunst on muidugi enamuse itaallaste
õudusunenägu ja nende üle on ka kõvasti ironiseeritud.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">
</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">On
põnev, et itaalia teatris puudub traagika traditsioon. Taas Alfio
Squillaci juurde tulles – „itaallased ei tunneta ega oska elada
traagilist. Iga korraliku tragöödia lõpus on alati midagi
koomilist. Traagika väljendub koomika äärmusesse</span></span><br />
<a name='more'></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"> viimises, stiilis
„</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Ridi,
pagliaccio!” </i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">/
„Naera, kloun!”.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sama
kehtib ka selle ääretult vastuolulise rahvuse filmikunsti kohta,
kus huumorimeelel ja iroonial on oma sotsiaalne roll.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sest
itaalia komöödia on üks sügav ja tõsine asi.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br />
</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Commedia
all’italiana </i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">on
täiesti ainulaadne ja omaette nähtus, mis jääb aastatesse
1958–1980. Oma osa on selle sünnis ka ajaloolistel sündmustel
nagu näiteks 60ndate „majandusbuum”, paavst Pius XII surm 1958.
aastal ja leplikuma mentaliteediga Johannes XXIII tõus Pühale
Toolile, esimene </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Democrazia
Cristiana</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">
võimulangus 1961. aastal ja riikliku televisiooni RAI sünd 1957.
aastal. Sotsiaalsed muutused olid suured. Industrialiseerimine,
immigratsioonivoolud nii Põhja-Itaaliasse kui piiri taha,
ehitusspekulatsioonid, aga suurema jõukuse jõudmine ka vaesemaisse
ühiskonnakihtidesse, suuremad tarbimisvõimalused, uus muusika, uued
tantsud, uued moed – Itaalia oli täis elujõudu. Itaallased olid
avastamas iseennast teistmoodi maailmas.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Ei
saa märkimata jätta ka, et 60ndatel oli filmitööstus oma 800
000-piletise läbimüügiga tähtsusjärgult teine tööstusharu
Itaalias.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Kui
paneme sellesse ajaloolisse atmosfääri erakordsed ja juba
kogemustega stsenaristid ning režissöörid – Age & Scarpelli,
Monicelli, Risi, Germi –, lisame neile geniaalsete näitlejate –
Sordi, Gassmani, Tognazzi ja Manfredi – olemasolu, siis ei saanudki
ehk teisiti minna. See oli nagu alkeemia, milles sündis uus
originaalne žanr.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br />
</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Arvan,
et ei ole parimat vahendit Itaalia lähiajaloo tundmaõppimiseks kui
</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>commedia
all’italiana</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">.
Iga film on aken põnevatesse aegadesse, mis teisiti jääksid ainult
faktide ja aastaarvude reaks. Selle akna kaudu saavad nähtavaks
itaallaste elud tormiliste sündmuste keerises. Ja Itaalia ajalugu on
alati olnud keev katel. Mõnikord kaane all, mõnikord mitte.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Tänu
nendele filmidele, mis on tehtud erakordse loomingulise
meisterlikkusega, on võimalik olla seotud, olla ühenduses sellega,
mis olnud.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Mõista
minevikku, et mõista tänapäeva.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br />
</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Itaalia
komöödial on neli kangelast, neli tugitala, neli geeniust, kelle
näod on sadades eri variantides selle perioodi filmikaadritel. Neid
filme on iga siinmaa elanik näinud kümneid kordi. Need on näod,
mis on kõnetanud itaallasi kõigi oma armastusväärsete ja
närvesöövate voorustega, andestavate ja andestamatute pahedega.
</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>Commedia
all’italiana</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">
Neli Musketäri.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Alberto
Sordi.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Vittorio
Gassman.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Nino
Manfredi.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Ugo Tognazzi.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-XZ0qSu9LT3o/USoHNTPX7II/AAAAAAAAAJM/I-EKWgqZZcQ/s1600/crimen-gassman-sordi-manfredi.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-XZ0qSu9LT3o/USoHNTPX7II/AAAAAAAAAJM/I-EKWgqZZcQ/s320/crimen-gassman-sordi-manfredi.jpeg" height="208" width="320" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-Ho_VR6qD8TE/USoJwABmpkI/AAAAAAAAAJk/i9G0u5zL984/s1600/Vitti_monica_sordi_manfredi_adn--400x300.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-Ho_VR6qD8TE/USoJwABmpkI/AAAAAAAAAJk/i9G0u5zL984/s320/Vitti_monica_sordi_manfredi_adn--400x300.jpeg" height="240" width="320" /></a><a href="http://3.bp.blogspot.com/-hDgZL2wwj9k/USoHXzwn__I/AAAAAAAAAJU/HZXokd10uB4/s1600/togn+gass.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-hDgZL2wwj9k/USoHXzwn__I/AAAAAAAAAJU/HZXokd10uB4/s200/togn+gass.jpeg" height="156" width="200" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Tegelikult
oli ka veel viies musketär. Pikkade blondide juustega, võluva näo,
pikkade jalgade ja rämedavõitu häälega – Monica Vitti.</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Mõnikord
pannakse sellesse ritta ka Marcello Mastroianni (sellisel juhul
räägitakse Viiest Kolonelist) aga tema tee tegi vaid sissepõikeid
</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>commedia
all’italiana’</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">sse,
kuuludes täiskohaga itaalia filmi säravaimasse galaktikasse.
Sellesse, mis vallutas rahvusvaheliselt punaseid vaipu ning
välismaalaste südameid – Federico Fellini, Vittorio De Sica,
Luchino Visconti, Michelangelo Antonioni, Marco Ferreri, Ettore Scola
režissöörikäe all.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br />
</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Võrreldes
selle introspektiivse </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>cinema
italiano’</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">ga
oli </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>commedia
all’italiana</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">
jämedakoelisem, aga ka elulähedasem. Selle peategelaseks oli
keskmine itaallane oma igapäevaeluga, sõnavaraga, käitumisega.
Kriitikute poolt oli see esialgu muidugi halvustatud (nagu oli
halvamaiguline sellele antud nimetuski – </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><i>commedia
all’italiana</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">),
aga publiku, kellele maailmakuulus neorealism kaugeks jäi, kiindumus
rääkis enda eest, kuigi enamasti oli tegemist ääretult
kriitiliste filmidega just selle keskmise itaallase aadressil. See
oli peegel, kuhu vaadates said itaallased iseennast näha. Vaatepilt
ei olnud vaimustav, aga oli samal lainepikkusel ühe itaallaste
sissekasvanud omadusega – eneseiroonia oskusega.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br />
</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Ne</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">ist
neljast näitlejast on peaaegu et võimatu kedagi eelistada, nad on
ainulaadsed nagu suurtele talentidele omane.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">„<span lang="et-EE">Gassmanita
oleks itaalia komöödia tuhmim, ilma Manfredita jahedam, Tognazzita
vähem terav. Aga ilma Alberto Sordita seda võib-olla ei
eksisteerikski,” ütles filmikriitik Enrico Giacovelli.</span></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><br /></span></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><br /></span></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"> *</span></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br style="background-color: white; line-height: 18px;" /></span>
<br />
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-dZjdnYn0EVQ/T9OlEvFPMKI/AAAAAAAAAUM/tiQOnvCqWsQ/s1600/albertosordi02.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-dZjdnYn0EVQ/T9OlEvFPMKI/AAAAAAAAAUM/tiQOnvCqWsQ/s1600/albertosordi02.jpg" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" /></span></a></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Alberto
sündis Sordide peresse 15.juunil 1920. Tema isa Pietro mängis Rooma
Ooperiteatris tuubat, ema Maria oli kooliõpetaja. See üsna heal järjel
keskklassi pere, kus leib ei puudunud kunagi laualt</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Kui
Alberto oli 4 aastane, siis jäi ta auto alla, aga õnnekombel ei jutunud
temaga midagi. Trastevere naised viisid ta siis kirikusse ja tõstsid
altarile, et Madonnat ime eest tänada.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Ja
õigupoolest oligi Alberto nagu väike ime - kasutas igat võimalust oma
poisikese kavalusega, et tantsides ja lauldes endale tähelepanu tõmmata.
Teisi inimesi võttis ta juba lapsena nagu publikut. Tihti tuli ette, et
selle asemel, et kooli minna, veetis ta aega Rooma tänavatel, et ahnelt
jälgida tänavatel toimuvat, seda jäljendada ja omastada ning et endale
uusi esinemisvõimalusi improviseerida.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Suuremaks
saades jõlkus ta filmistuudiote läheduses, et mõnda statisti tööotsa
leida. Väikese taskurahaga oli Albertol lihtsam iseseisvamalt toimida,
kuna vanematele, tõsistele katoliiklastele, ei meeldinud sugugi tema
showkalduvused.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Oli
kohti, kus teda tihti näha võis - Colonna galerii via del Corsol või San
Silvestro baaris. Seal liikus impresaariosid, kellega söakalt juttu
alustada. Praegu on Colonna galeriist saanud galleria Alberto Sordi.
Antiikse noobli Colonna pere nimi andis koha kiindumusele ühe näitleja
vastu.</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Väikesest
peast laulis Alberto Sixtuse Kabeli kooris, omades kaunist “valget
häält”, mis aga ühel heal päeval ühtäkki võimsaks bassiks muutus.
Mõeldes ka lüürilise laulja karjäärile võttis ta mõningaid õppetunde.
Hiljem tuli see kasuks nii mõneski filmis. Aastal 1937 tõi aga
koolitatud väljemdusrikas hääl talle võidu konkursil dubleerija
töökohale tol ajal maailmakuulsate koomikute Stan Laureli ja Oliver
Hardy filmides.</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Õpingud
lõpetas ta vanemate sunnil hiljem õhtukoolis , olles ainuke oma pere
lastest, kes ülikooli ei läinud. Ema-isa suureks pahameeleks, et Alberto
oma energiat raiskas teel, mis kuhugile viima ei pidnud...</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">20nda
eluaastani töötas Alberto teatrikompaniides, kõrvalrollides, kus kordagi
suud ei õnnestunud lahti teha. Aga ikkagi oli ta õnnelik - nüüd oli ta
oma elemendis.</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Sõda tuli peale just siis, kui Alberto oli sõjaväeteenistust alustanud. Orkestris, et mitte Roomast eemale minna.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Oli
temagi nende sajatuhaande itaallase hulgas , kes 10.juunil 1940 piazza
Venezial Mussolini kõnet kuulasid. Nagu paljudes keskkihi peredes ette
tuli, ei olnud ta fašistlikku režiimi kunagi küsimärgi alla pannud. See
lihtsalt oli nii nagu ta oli. Ja see võeti omaks, sellele kuuletuti.
Sõja väljakuulutamine ei tulnud kellegile uudisena, aga väga vähesed
aimasid ette, millise traagilise käigu asjad võtsid. Mussolini oli
lubanud Itaalia vägede võitmatust ja kiireid vallutusi tänu oma võimsale
liitlasele. Miljonid ettevalmistuseta, teadmatud, organiseerimata
itaallased paisati rindele. Albertol õnnestus tänu orkestris mängmisele
siiski Rooma jääda ja isegi teatriga tegeleda. Ta sai üsna ruttu aru, et
see sõda oli absurdne ettevõtmine, mille pärast polnud tal tahtmist elu
kaalule panna. </span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Pärast
San Lorenzo pommirünnakut 1943 aastal jõudis see tõeline sõda koos
pommide ja surmaga ka Rooma ning ühtäkki sai selgeks ka viimastele
propagandast pimestatuile, et “võitu” ilmselt ei saagi tulema ja et see
oli “vale sõda vale poole peal”. </span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Hulleim
osa pidi aga alles algama pärast 8.septembrit 1943, kui Badoglio andis
teada Itaalia allaandmisest ning kui sõjavägi oli ilma jäänud
praktiliselt igasugusest koordineeritud juhtimisest. Itaaliast oli
saanud territoorium, kus keegi ei saanud enam päris hästi aru, kuspool
ja kes on vaenlane.</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-xzoSTts50v4/T9Ollh5TUjI/AAAAAAAAAUU/o-ar0QSOMnI/s1600/grande_guerra_alberto_sordi_mario_monicelli_010_jpg_qdsi.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: justify; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-xzoSTts50v4/T9Ollh5TUjI/AAAAAAAAAUU/o-ar0QSOMnI/s320/grande_guerra_alberto_sordi_mario_monicelli_010_jpg_qdsi.jpg" height="213" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="320" /></span></a></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Just
sõja teemal teeb Alberto Sordi hiljem kaks minu meelest väljapaistvamat
filmi - “La Grande Guerra” /”Suur sõda” Mario Monicelli režiiga ja
“Tutti a casa”/”Kõik koju” Luigi Comencini režiiga. </span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">“La
Grande Guerra” räägib Esimesest Maailmasõjast läbi kahe vaese sõduri loo
eesliinil - Oreste Jacovacci (Sordi) ja Giovanni Busacca (Gassman).
Üks on Roomast ja teine Milanost (ning peab kamorristideks kõiki, kes
elavad Parmast lõuna pool), mõlemad printsiipideta vastutusest
kõrvalehiilijad, kes üritavad iga hinna eest kuidagi oma nahka päästa.
Sõda ei lähe iseenesestmõistetavalt neile korda, küll aga tuleb neil üle
elada kõik sõjaga kaasnevad hädad. </span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/ZAsJWTkRW-w?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Kui nad
lõpuks austerlaste kätte satuvad, siis katsuvad Oreste ja Giovanni
olukorrast eluga välja tulla andes neile salajast informatsiooni, aga
austria kindrali ülbus ning põlgus itaallaste suhtes ajab Giovanni vere
keema. Ta saadab kindrali pikalt ning läheb mahalaskmisele. Paanikas
Oreste karjub austria sõduritele :” Issand, kas te olete hullud, et
inimesi niimoodi tapate...!”, aga sama saatus tabab koheselt ka teda.
Kaks vähe patriootlikku argpüksi, kes saatuse iroonial surevad kangelase
surma ilma, et keegi sellest kunagi teada saaks. </span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Ebateadlikud
perspektiivivõimalusest ilma jäetud elud, keda saadeti tapatalgutele
“kõrgema võimu” otsusel. Just nagu paljud giovannid ja orested
reaalsuses. Ääretult elulähedane ja retoorikavaba, on see meistriteos
üks inimlikemaid “mälestusmärke” Tundmatule Sõdurile.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">“La grande guerra” oli
1958ndal aastal üsna julge ettevõtmine, kuna tegemist oli tabuteemaga.
Nagu “nuga haavas” või “köis, millest poodu majas ei räägitud”.
Arvestgem, et “Läänerindel muutusteta” (1930) oli Itaalias aastakümneid
keelustatud. Sordi ja Gassmani geniaalse koomikaga esitletud
dramaatiline süžee andis võimaluse assimileerida ühe tumeda perioodi
kogu rahva elus.</span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-oICJRWlF0xg/T9OqR169n-I/AAAAAAAAAUg/3d_lzYJjVy0/s1600/11.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: justify; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-oICJRWlF0xg/T9OqR169n-I/AAAAAAAAAUg/3d_lzYJjVy0/s320/11.jpg" height="320" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="248" /></span></a></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Luigi
Comencini režiiga “Tutti a casa” (1960) viib meid aga just sellesse
8.septembri järgsesse segadusse. Kohusetundlik alamleitnant Innocenzi
(Sordi) saab teada liiga hilja Badoglio poolt välja kuulutatud
allaandmisest, püüab iga hinna eest uusi käske saada. Asjatult. Kuulus
on lause, kui Innocenzi telefonis kolonelile karjub:”Härra kolonel,
uskumatu asi...Sakslased on ameeriklastega liitunud! Nad ründavad
meid!” </span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Kuningas
ja Badoglio on põgenenud, sõjavägi on enda hooleks jäetud. Läheduses
pole ka teisi itaalia komandosid, kellega ühineda. Rühmitus laguneb,
sest enamus otsustab deserteerida ja sammud kodu poole seada. Sama
teevad ka vaid kolmekesi jäänud Innocenzi, seersant Fornaciari ja
lihtsõdur Ceccarelli. Aga see ettevõtmine on kõike muud kui lihtne.
Kohtavad partisane, aga ei ühine nendega, sest ainus asi, mida nad
ihkavad, on sõjast eemale jääda. Ükshaaval jõuavad kolm kaaslast koju.
Esimesena Fornaciari, kes seal kohe fašistide poolt arreteeritakse,
kuna pere oli andnud varjupaika ühele ameeriklasele. Innocenzit ootab
kodus, Lazios, isa, kes aga tahab, et poeg liituks Mussolini poolt
äsjarajatud Salo’ Vabariigi sõjaväega. Tal ei jää muud üle, kui
eriarvamuste pärast kodust taas lahkuda ja minna koos Ceccarelliga
viimase kodulinna Napolisse. Tuleb üle elada veel üks arreteerimine,
sundtöö ning põgenemiskatse, mille tulemusel Ceccarelli tapetakse vaid
mõne meetri kaugusel kodust. Sel hetkel haarab sõbra surmast
meeleheitele viidud Innocenzi automaadi avades tule sakslaste pihta:”
Ega ei saa alati ka pealt vaadata”. See Venetost alganud reis piki
pöörast, segaduses Itaaliat oli samas ühe lepliku kohusetundliku
käsutäitja sisemine teekond, mis jõuab välja vastuhakuni, teadliku
otsuseni ühineda Vabastamisega.</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Rooma vabastati 4.juunil 1944.</span></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br style="background-color: white; line-height: 18px;" /></span>
<br />
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Pärast
sõda sai Alberto Sordi tuntuks üle Itaalia tänu raadiosaadetele, milles
pakkus välja, ikka koomilises võtmes, tegelaskujusid, narrides uusi
stereotüüpe. Rohkem kui näitleja, oli ta nende tegelaskujude autor.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">50ndatest alates hakkasid saabuma ka paremad pakkumised filmirežisööridelt.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-V5lu1n1aF-Q/T9OqniVmnTI/AAAAAAAAAUo/3rwdOBKLsmQ/s1600/vitelloni_sordi.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: justify; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-V5lu1n1aF-Q/T9OqniVmnTI/AAAAAAAAAUo/3rwdOBKLsmQ/s320/vitelloni_sordi.jpg" height="200" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="320" /></span></a></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">1952
aastal Federico Fellini poolt vändatud “Lo Sceicco bianco”l/”Valge šeik”
oli aga kehv vastuvõtt. Niivõrd kehv, et kui Fellini tahtis teda ka oma
järgmisesse filmi “I vitelloni”/ ”Logardid” (1953), siis olid
produtsendid sellega nõus vaid juhul, kui tema nimi reklaamiplakatitelt
välja võis jätta. Peletavat pubikut.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">“I
Vitelloni” aga, kust pärit kuulus vihmavarjužest “Lavoratori! Tie’!”,
sai suure edu osaliseks ja nüüd oli talle avatud ka filmimaailma uksed.</span></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br style="background-color: white; line-height: 18px;" /></span>
<br />
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Alberto
Sordi lõi terve galerii ”anti”kangelasi. Oportuniste,
vastutustundetuid, küünikuid, korruptante ja korrupteerituid, iidolite
jumaldajaid ja ideaalituid, kapitaliste ja emigrante, lihtsameelseid ja
väljapetjaid. </span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Võib-olla
on välismaal tuntuim Nando Mericoni, ameerika unistusest
narkotiseeritud rooma töölispoiss, “americano del Kansas City” filmist
“Un americano a Roma”/”Ameeriklane Roomas” (1954). Ta sõidab mööda
Roomat Harley Davidsoniga, räägib naeruväärset kodukootud inglise
keelt. Nando Mericoni on pealispinnaline, aldis vaimustuma iidolitest,
mis jäävad alatiseks kättesaamatuks noormehele, kelle reaalne elu
koosneb impotentsest homse päeva üleelamisest ning tööpuudusest. </span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Fotona
on maailmakuulsaks saanud kaader, kui valemüüt variseb kokku hõrgutava
spaghettitaldriku ees. Nando lükkab kõrvale ameeriklaste kehvamaitselise
toidu: “Ammazza che schifo...”/ ”Issand, mis jälkus“ ja haarab suhu
hiiglaslikku kahvlitäie pastat. Nando on...lihtsalt itaallane...</span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/N8WuLcncbBM?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Sellesse lõputusse
galeriisse, 150 filmi, kuuluvad pankroti äärel ehitusettevõja filmis “Il
boom” (1963), õnneliku juhuse tõttu liikluspolitseinikuks saanud töötu,
kes oma väikest võimu ära hakkab kasutama filmis “Il
vigile”/”Liikluspolitseinik” (1960), armukesi pidav abielumees, kes ei
taha abielulahutusseadust filmis “Scusi, lei e’ favorevole o
contrario?”/”Vabandust, te olete poolt või vastu?”(1966, tema enda
režiiga), naiseotsingul vaene ja üksik austraalia emigrant filmis “Bello
onesto emigrato Australia sposerebbe compeasana illibata”/”Ilus aus
Austraalia emigrant otsib vallalist kaasmaalannat” (1971), paindunud,
aga mitte murdunud idealist filmis “Una vita difficile”/”Raske elu”
(1961), silmakirjaliku perekonnaga relvakaubitseja, kes tahaks ametit
maha jätta filmis “Finche’ c’è guerra c’è speranza”/”Kuniks sõda, seniks
lootust” (1974, tema enda režiiga)...</span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"> <a href="http://1.bp.blogspot.com/-t3fC6SGuws8/T9PBF3w3l6I/AAAAAAAAAVw/AdO38jdsQIY/s1600/img0009.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-t3fC6SGuws8/T9PBF3w3l6I/AAAAAAAAAVw/AdO38jdsQIY/s200/img0009.jpg" height="200" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="137" /></a> <a href="http://2.bp.blogspot.com/-3gDYDmIBibo/T9O9YcW7DRI/AAAAAAAAAVc/FJBVCw3xsIY/s1600/big-31.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-3gDYDmIBibo/T9O9YcW7DRI/AAAAAAAAAVc/FJBVCw3xsIY/s200/big-31.jpg" height="191" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="200" /></a></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; float: right; line-height: 18px; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-xg7UVDdiTDI/T9O8Zd45cNI/AAAAAAAAAU8/JDDYLn0zCCE/s1600/58856_795934_SF03000000_7670274_medium.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"> <span style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-fRdo6a_7A_0/T9O-FuoyrjI/AAAAAAAAAVk/Q7Bv69cdOEg/s200/AlbertoSordi2.jpg" height="200" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="137" /></span></span></a></div>
<div style="background-color: white; clear: right; float: right; line-height: 18px; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;">
<span style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-xg7UVDdiTDI/T9O8Zd45cNI/AAAAAAAAAU8/JDDYLn0zCCE/s1600/58856_795934_SF03000000_7670274_medium.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"> </span></a></span></div>
<div style="background-color: white; line-height: 18px; margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-xg7UVDdiTDI/T9O8Zd45cNI/AAAAAAAAAU8/JDDYLn0zCCE/s1600/58856_795934_SF03000000_7670274_medium.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"> <img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-xg7UVDdiTDI/T9O8Zd45cNI/AAAAAAAAAU8/JDDYLn0zCCE/s200/58856_795934_SF03000000_7670274_medium.jpg" height="150" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="200" /></span></a></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br style="background-color: white; line-height: 18px;" /></span>
<br />
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-x0LezTD7NrY/T9PCrSAUJuI/AAAAAAAAAV4/YGU_6tQ6izs/s1600/300px-Sordi-Cardinale-BelloOnesto.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em; text-align: justify; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-x0LezTD7NrY/T9PCrSAUJuI/AAAAAAAAAV4/YGU_6tQ6izs/s200/300px-Sordi-Cardinale-BelloOnesto.jpg" height="126" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="200" /></span></a></div>
<div style="background-color: white; line-height: 18px; margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: justify;">
<span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-2RRNAJtmWvI/T9O8jrW-MSI/AAAAAAAAAVE/N8mI-y3PAJo/s1600/114092_ddf711a3fe89849d8adf5510279408a1-41347246.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-2RRNAJtmWvI/T9O8jrW-MSI/AAAAAAAAAVE/N8mI-y3PAJo/s200/114092_ddf711a3fe89849d8adf5510279408a1-41347246.jpg" height="150" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br style="background-color: white; line-height: 18px;" /></span>
<br />
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-RyVNncQKfkk/T9O9JO1qpfI/AAAAAAAAAVU/2Trx5fkuweE/s1600/Alberto_Sordi+%281%29.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: justify; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"> <img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-RyVNncQKfkk/T9O9JO1qpfI/AAAAAAAAAVU/2Trx5fkuweE/s200/Alberto_Sordi+%281%29.jpg" height="200" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="159" /> </span></a><a href="http://1.bp.blogspot.com/-hKijv9Bxfsg/T9O8ySg2S9I/AAAAAAAAAVM/u_Lyq2dZl2Q/s1600/Alberto_Sordi_Il_mafioso.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-hKijv9Bxfsg/T9O8ySg2S9I/AAAAAAAAAVM/u_Lyq2dZl2Q/s200/Alberto_Sordi_Il_mafioso.jpg" height="155" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" width="200" /></span></a></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Need portreed olid kõike
muud kui meelitavad. Alberto Sordi satiir oli roomlaslikult
halastamatu, ei teinud hinnaalandusi kellelegi. </span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1">“Üritasime
olla alati samal lainepikkusel muudatustega itaalia ühiskonnas. Teemad
olid õhus ja meie, nagu kinematograafilised ajakirjanikud, täitsime oma
märkmikke,” ütles ta aastaid hiljem.</span><br /><span class="s1">Unustamata
ei saa aga jätta tema ajaloolisi tegelasi nagu näiteks Marchese del
Grillo, imperaator Nero või munk Luigi Magni suurepärasest filmist
"Nell'anno del Signore".</span><br /><span class="s1"><br /></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Majandusliku
tõusu Itaaliast sai keeruline 70ndate Itaalia ning ka tegelased
muutusid tõsisemateks - “Detenuto in attesa di giudizio” räägib
reakodanikust, kes satub õigussüsteemi hammasrataste vahele, erakordne
“Un borghese piccolo piccolo”/”Väike väikekodanlane” ühest enda maailma
tõmbunud kontoritöötajast, kelle poja traagiline surm muudab pimedaks
vägivaldseks monstrumiks.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">70ndatega lõpeb <i>commedia all’italiana </i>kui selline,<i> </i>jõuab oma loomuliku lõpuni. Ajad oli segased ning sünged.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1">Itaallased
oli taas muutunud, nende vigades polnud enam midagi iseloomulikku,
individuaaset, inspireerivat. “Il popolo era diventato gente,”/ “Rahvas
oli muutunud “inimesteks” nagu ütleb stsenarist Vincenzo Cerami.</span><br /><span class="s1"><br /></span></span><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/nPUHA2Cd4hA?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Alberto
Sordi karjäär jätkus veel 13 filmiga. Nendest paar sotsiaalsatiirilist,
mis puudutasid mingil määral hoopis tuleviku teemasid. “Tutti
dentro”/”Kõik vangi” (1984) räägib magistraadist, kes mõistab süüdi
võimumehi ja kellest muidu lahti ei saada, kui ka teda ennast süüdistuse
alla pannes. 1992. aastal algas Mani pulite, mis temaatika tõesti
päevakorrale tõi.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"> “Assolto
per aver commesso il fatto” (1992, tema enda režiiga) on lugu ühest
kelmist teenistujast, kes pettustega üritab enda kontrolli alla võtta
raadio- ja televisioonikanaleid. Ka selle teemaga läheb aega mõni aasta,
enne kui kogu Itaalia hakkab mõistma komunikatsioonivahenditest
tulenevat võimu. Ja päris valusal teel...</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /><span class="s1">Tema
viimaseks oluliseks filmiks jääb tema enda režiiga “Nestore- L’ultima
corsa”/ “Nestore- Viimane sõit” (1994).Peategelasteks üks eakas Rooma
kutsar ja tema vanaks jäänud hobune. Surma- ja hüljatuseteemaline film,
kus naerule kohta pole. Kuigi Sordi oli sellesse filmi eriliselt
kiindunud, ei olnud sel suurt publikumenu. </span></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; line-height: 18px; text-align: center;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-ET_PTKCPAYU/T9Or_TtTuHI/AAAAAAAAAUw/_isSBlRIEy0/s1600/sordi.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: justify; text-decoration: none;"><span style="color: black; font-family: Verdana, sans-serif;"><img border="0" src="http://1.bp.blogspot.com/-ET_PTKCPAYU/T9Or_TtTuHI/AAAAAAAAAUw/_isSBlRIEy0/s1600/sordi.jpg" style="-webkit-box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; background-color: transparent; background-position: initial initial; background-repeat: initial initial; border-bottom-left-radius: 0px; border-bottom-right-radius: 0px; border-top-left-radius: 0px; border-top-right-radius: 0px; border: 1px solid transparent; box-shadow: rgba(0, 0, 0, 0.199219) 0px 0px 0px; padding: 8px; position: relative;" /></span></a></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Hetkekski
ei katkenud aga Alberto side itaallastega ka vanas eas. Armastatud ja
sügavalt austatud veetis ta vanaduspäevi sama tagasihoidlikut nagu oli
kulgenud kogu ta loomepriood. Vaatamata oma kuulsusele ja enam kui
jõukale majanduslikule järjele, ei pidanud ta nooruseski priiskavat
elustiili. Ta leidis, et pole sünnis, kui vähe omavad inimesed
kulutavad raha kinopiletiks, eksponeerida tänu sellele saavutatud
heaolu. Ta ei pidanud kunagi ei uhkeid pidusid, ega ostnud kalleid
autosid. Sõitis ringi Fiat Puntoga.</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Alberto
elus oli olnud paar pikka armastussuhet, mis aga abiellumisega ei
lõppenud. Ta tavatses ikka öelda, et tema lasteks olid filmid ja
abielluda ei tahtnud sellepärast, et “mitte võõraid inimesi oma kodus
hoida”/ “che mi metto un’estranea per casa??”</span></span></div>
<div class="p2" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="s1"></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Kui te
kunagi Appia Antica poole sõites möödute Terme di Caracalla ristmikust
piazza Numa Pompiliol, siis vasakul, via Drusol, on üks roheline küngas
ühe varjatud villaga. See on Alberto viimane kodukoht. Iga kord sealt
mööda minnes on tunne nagu tajuks tema kohalolekut, armastatud
kodulinna ühes ilusaimas kohas. </span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Nagu
polekski eksisteerinud päeva, kui piazza San Giovannile kogunes 500 000
inimest, et Albertonet ära saata, kui Rooma taevas lehvis murrakus
hüvastijätusõnum” ‘Sta vorta c’hai fatto piagne’”/“Täna sa ajasid meid
nutma”, mida nägi RAI otseülekandes kogu Itaalia ja kui Parlamendis
peeti minut vaikust näitlejale, kes oli ühe generatsiooni itaallaste
sümboliks.</span></span><br />
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-n4y1zYSum84/USoNZpV3xwI/AAAAAAAAAJ8/7IYHjQidHSM/s1600/Funerali_Alberto_Sordi_messaggio.jpeg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-n4y1zYSum84/USoNZpV3xwI/AAAAAAAAAJ8/7IYHjQidHSM/s320/Funerali_Alberto_Sordi_messaggio.jpeg" height="209" width="320" /></a></div>
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><br /></span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; line-height: 18px; text-align: justify;">
<span class="s1"><span style="font-family: Verdana, sans-serif;">Oli
27.veebruar 2003. Unustamatu päev, mis jättis meile kõigile seletamatu
melanhoolse tühja koha, mida mitte keegi teine täita ei suuda.</span></span></div>
<div class="p1" style="background-color: white; color: #444444; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px;">
<span class="s1"><br /></span></div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; color: #444444; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; color: #444444; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; color: #444444; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: center;">
</div>
<div>
</div>
<div class="separator" style="background-color: white; clear: both; color: #444444; font-family: Arial, Tahoma, Helvetica, FreeSans, sans-serif; font-size: 13px; line-height: 18px; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/t0x1Y8u9aqA?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<span lang="et-EE">
</span>
<center>
<span lang="et-EE">
<div class="fb-like" data-font="verdana" data-href="http://teekonditaaliasse.blogspot.com" data-layout="button_count" data-send="true" data-show-faces="false" data-width="400">
</div>
</span></center>
<span lang="et-EE">
</span>
Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-75282859040187943922013-02-12T12:17:00.001+01:002013-04-12T17:48:16.430+02:00Joseph San Pietro kupli all<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-2u4-vqrVwXU/URokNC4iF_I/AAAAAAAAAI8/av5VTmLg0Co/s1600/ratzy.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="179" src="http://4.bp.blogspot.com/-2u4-vqrVwXU/URokNC4iF_I/AAAAAAAAAI8/av5VTmLg0Co/s320/ratzy.jpeg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
See blog siin on mõeldud vaid raamatu tutvustamiseks ning sellest
katkendite avaldamiseks. Ei midagi muud. Aga nagu ma korra ka raamatus
ütlen - "Itaalia ajalugu on alati olnud keev katel. Mõnikord kaane all,
mõnikord mitte."<br />
Katel keeb, auru tugevus võib panna mõne kaane kerkima. Eilne päev oli Ajalugu.<br />
Seega tunnen vajadust teha erand ning kirjutada paavst Benedictus XVI ootamatust sammust- ameti mahapanemisest.<br />
<br />
Kui uudis välja tuli, olime kõik hämmingus - ilmalikud ja katoliiklased.<br />
Paavst ei astu tagasi. See amet on jumala tahte väljendus ja ainult
jumal saab sellest "vallandada", omal loomulikul teel. Pole tervislikke
põhjuseid, mis kõigevägevamalt<br />
<a name='more'></a> saadud kohustustest vabastaks.<br />
Seda teadis hästi paavst Wojtyla, Johannes Paulus II, kes oma elu
viimsel perioodil, väga halvas tervislikus seisundis, ei teinud seda
sammu.<br />
"Ristilt ei tulda maha", oli tema arvamus, millele ta viimse hetkeni
truuks jäi. Katoliiklikust seisukohast võttes ainuõige, ainuvõimalik
teguviis.<br />
<br />
"Konstitutsiooniliselt" on paavstil tagasiastumise võimalus.<br />
Kanoonilise õiguse koodeksi kaanon 332 punkt 2 näeb selle ette.<br />
Tuntuim tagasiastuja ajaloos oli Pietro Angelerio (mõnede allikate
kohaselt Angeleri), kutsutud ka Pietro da Morrone'ks, oli paavstiks
29.augustist kuni 13.detsembrini 1294 nime all Celestino V (Coelestinus
V) ja kelle Dante Alighieri ka "Jumalikku Komöödiasse "jäädvustas".
Rohkem tema kohta <a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Coelestinus_V" target="_blank">siit</a>.<br />
Veel on teinud seda Ponzianus aastal 235, Johannes XVIII aastal 1009, Benedictus IX aastal 1045 ja Gregorius XII 1415.<br />
<br />
Teoloogiliselt on aga asi üsna paradoksaalne, sest ameti maha pannes
paavst justkui astuks tagasi "jumaliku kohustuse" ees ning olles kiriku
"kalju", mille peale "toetuvad" üle miljardi inimese terves maailmas,
tundub see mõeldamatuna.<br />
<br />
Ja ometigi Ratzinger tegi seda.<br />
Inimlikult on mul austus selle sammu vastu. Mida pidi tundma, et niivõrd radikaalset otsust ellu viia?<br />
Ja samas - kui ta seda tegi, siis pidid tal märksa olulisemad põhjused
olema kui lihtne "ma olen vana ja väsinud". Isegi kolm kuud tagasi
saladuskatte all tehtud südameoperatsioonist (ilmselt lihtne
peacemakeri vahetus) ei piisa. Inimlikult küll, aga "katoliikikult" jääb
see väga küsitavaks valikuks.<br />
Seda enam, et (nagu märkavad kõik siinsed vaatlejad), et tegemist on
katoliiklikule maailmale üliolulise Ülestõusmispühade eelse perioodiga.
Miks mitte oodata mõned kuud?<br />
<br />
Tõsi, raske on leida rohkem keerulist paavsti-aega, kui Benedictus XVI tuli läbi teha.<br />
Pedofiiliaskandaalid, keeruline suhe Islamiga, Vatikani panga IORi
afäärid, probleemid kardinalide kolleegiumis jne. Mainimata ei saa ka
jätta ebaõnnestunud katset Twitteriga Vatikani moderniseerida, mis
ainult Interneti pilkeid "Benny"le kaasa tõi või pidevat, usun
väsitavat, võrdlust oma eelkäija Johannes Paulus IIga.<br />
<br />
Wojtyla oli tugevalt armastatud paavst, vastupidiselt Ratzingerile.
Kuigi olles tuntud teoloog, nähti teda paavsti rollis nõrgavõitu ja
halli kujuna. Tal puudub eelkäija karisma ning kommunikatsioonivõime.
Samuti nagu Johannes Paulus II-e, menuka liidri, oskus diplomaatilistes
ning poliitilistes sfäärides aktiivselt niite tõmmata. Wojtylat on
nimetatud ka "CIA parimaks kindraliks külmas sõjas", viidates küsimärgi
alla jäänud sündmustele 70ndate lõpus/80ndate alguses, millega olid
seotud Vatikani pank IORa ning kahtlase mainega rahvusvahelised
afäristid.<br />
<br />
Siinsest e-raamatust, mille tarbeks see blog tehtud on, leiate peatüki
"Roberto, mis annab ülevaate tolle perioodi poliitilis-afäristlikust
maailmast ja mis räägib "Jumala pankuri" Roberto Calvi elust, mõrvast
ning sidemetest IORiga.<br />
<br />
Kiriku sisesed võimuvõitlused- ja tasakaalud on ka hetkel taas
vatikanistide huviobjektis, kuigi informatsiooni ei ole palju ning
tegemist on rohkem aimduste ning järeldustega kaudsetest faktidest.<br />
Ratzingeri tagasiastumist seostatakse praegu nii hiljutiste IORi
probleemide kui ka Monte dei Paschi di Siena skandaaliga (mõlemate kohta
uurimised avatud), aga mainitakse möödaminnes ka hetkel mõjuvõimsaima
kardinali Tarisio Bertone tegemisi ning kõikjale sobitatavat
vabamüürlust. Mõned, nagu kirjanik Roberto Saviano ning majandusteadlane
Loretta Napoleoni, räägivad katsest mõjutada 24.-25 veebruaril
toimuvaid valimisi Itaalias.<br />
<br />
Olgu kuidas on.<br />
Inimene Joseph Ratzinger tuli "ristilt maha".<br />
Ja üks uus mõra tekkis paarituhande aasta vanusesse kaljusse.
</div>
<center>
<div class="fb-comments" data-href="http://kristelkaaber.blogspot.com" data-num-posts="10" data-width="400">
</div>
</center>
<center>
<div class="fb-like" data-font="verdana" data-href="http://teekonditaaliasse.blogspot.com" data-layout="button_count" data-send="true" data-show-faces="false" data-width="400">
</div>
</center>
Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-19339280823805736142013-02-09T14:13:00.001+01:002013-09-11T07:40:34.248+02:00Giovanni ja Paolo (Maffiavastane maksiprotsess, Palermo 1986/87)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-WenNbX1zeT4/URZD2IvtHZI/AAAAAAAAAIU/CQnUhUWnsx0/s1600/images+%281%29.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-WenNbX1zeT4/URZD2IvtHZI/AAAAAAAAAIU/CQnUhUWnsx0/s1600/images+%281%29.jpeg" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">10.
veebruaril möödub 27 aastat Itaalia ajaloo kõige imposantsema
maffiavastase kohtuprotsessi algusest Palermo magistraatide meeskonna
suure töö tulemusel. Selle meeskonna südameks olid Giovanni Falcone ja
Paolo Borsellino. Falcone tapeti hiljem pommiplahvatusega aastal 1992 ja
mõned kuud hiljem samamoodi ka Borsellino.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Siinkohal
maksiprotsessi käsitlev katkend kahele magistraadile pühendatud
peatükist, kust leiate ka mafia</span><br />
<a name='more'></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"> ajaloo lühikokkuvõtte, natuke ka
sellest, miks stereotüüp, et maffia on vaid (Lõuna-)Itaalia
madalatasemeline kuritegevus, ei pea paika ja miks on ebaõiglane öelda,
et "itaallased on mafioosod".</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">/.../</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">"1985
hakkasid ettevalmistused maksiprotsessiks. Mõne kuuga ehitati
kohtusaal-punker Ucciardone vangla ligidale. Suur nagu staadion,
kaheksanurkne, raudbetoonist ja vastupidav ka pommirünnakutele. Seda
tehti tänu ka siseminister Oscar Luigi Scalfaro ja justiitsminister
Rognoni survele.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Magistraatidel Giovanni Falconel ja Paolo Borsellinol oli ihukaitse ööpäev läbi. Et nad ühest kohast teise sõita
saaksid, tühjendati tänavad. Äsja olid tapetud politseinikud Ninni
Cassarà ja Beppe Montana…</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">See
oli hetk, kus riik oli oma magistraatide kõrval. Linnapea Leoluca
Orlando eestvedamisel oli Palermo linnavalitsus maksiprotsessis
hagejaks. Kogu Palermos oli teistsugune atmosfäär.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Küsimusele,
kas tal on hirm, vastas Falcone: pole oluline, kas oled hirmul või
mitte. Oluline on oskus elada hirmuga kõrvuti, aga mitte lasta end
sellest mõjutada. See ongi julgus. Teisiti oleks tegemist vaid
rumaluse ja ebakompetentsusega.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Caponnetto
kõrvu jõuab ühe usaldusinimese hoiatus, et Borsellino ja Falcone
elu on hädaohus.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kaks
magistraati viiakse samal ööl koos peredega helikopteriga
Sardiiniale, Asinara vanglasse, kus nad töötavad äärmises
isoleerituses protsessi kallal. Paradoksaalselt tuleb neil endil
Asinaras olemise kulud kinni maksta, aga tulemuseks on peaaegu 9000
lehekülge süütõendeid 40 köites.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<a href="http://1.bp.blogspot.com/-NeNoDmwK9Q0/URZEXzyYHhI/AAAAAAAAAIc/RpnXCpCpZqQ/s1600/bunker1987.bmp" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="212" src="http://1.bp.blogspot.com/-NeNoDmwK9Q0/URZEXzyYHhI/AAAAAAAAAIc/RpnXCpCpZqQ/s320/bunker1987.bmp" width="320" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Protsess
algas 1986. aasta veebruaris 600 välismaise ajakirjaniku silme all.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kohtusaal
oli poolringina ümbritsetud tõeliste vangikongidega, milles olid
süüalused, enamik neist võimukad bossid. Iga kongi ees kaks
karabinjeeri, kes neilt hetkegi pilku ei eemaldanud. Vanu ülesvõtteid
vaadates näed, et mõned mängivad haledat komejanti, teised
tõmbuvad üleolevasse irooniasse, kolmandad pilluvad teravaid
repliike; mõni tuli raevuhoogudes märatsevana eemale toimetada.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Mafiast
ei tea ma midagi. Televisioonis ja ajalehtedes räägitakse, aga see
on väljamõeldis.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Magistraat</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>
</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Giuseppe
Ayala meenutab, kuidas need ülbed karistamatusega harjunud tegelased
pidid üle saama esialgsest hämmingust, et nad üldse end leidsid
sellises situatsioonis. Nendes kongides olid Liggio, Calò, Greco
kaliibriga bossid.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Riina,
Bagarella ja Provenzano olid kättesaamatud. </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Latitanti</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
itaalia keeles.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Veel
oli neid, kes lootsid, et protsess ei lähe lõpuni, et see aegub
protseduurinõksude mädasohu.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-cfZFNA07Mqw/URZH3wvr8SI/AAAAAAAAAIs/jb-cWX0DpfY/s1600/Tommaso_Buscetta.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-cfZFNA07Mqw/URZH3wvr8SI/AAAAAAAAAIs/jb-cWX0DpfY/s1600/Tommaso_Buscetta.jpeg" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Pärast
kuid kestnud vaidlusi protseduuriprobleemide üle jõudis kätte aeg
kuulata tunnistajaid, eksmafioososid. Buscetta ilmus aulasse
enesekindlalt. Tegemist oli siiski väga karismaatilise bossiga. Nüüd
oli ta „reeturi” rollis. Buscetta kinnitas kõiki oma tunnistusi
ja tuli enesekindlalt välja ka näost näkku kohtumisest Pippo
Calòga, kes üritas tema usutavust küsimärgi alla panna. Seekord
tuli ta võitjana.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Pentito</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>’</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">dest
olid kohal veel Salvatore Contorno ja Vincenzo Sinagra, kes madala
astme mafioosodena rääkisid täpselt toimepandud mõrvadest.
Contorno rääkis niivõrd kitsast palermo murret, et läks vaja
tõlki.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tuhande
ringis oli ka teisi tunnistajaid, nagu näiteks mafiaohvrite
lähedased, aga mitte kõigil ei olnud julgust rääkida ja juhtunut
kinnitada.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">On
teil midagi lisada oma poja surma kohta?”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Minu
poeg ei ole surnud. Minu jaoks on ta elus.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Oli
ka sõjakamaid emasid: „Kui nad tahavadki mind tappa, tulgu siis,
lähengi oma poja juurde.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">S</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">idemetest
poliitikaga ei räägitud. Ka Buscetta muutus siis põiklevaks ja
vastumeelseks. Aga see polnudki sel hetkel olulisim, kuna tõendid
polnud piisavad. Tähtis oli viia lõpuni mängimisel olev partii.
Küll piisas tõenditest aga Salvode süüdimõistmiseks.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<center>
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/vEVXwzF2BCc?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></center>
<br />
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Protsess
kestis peaaegu kaks aastat, ühtekokku 1820 tundi, mille käigus
toimus 1314 ülekuulamist, 635 kaitsekõnet ja kus osalesid 200
advokaati.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Enne
pausi otsuse vastuvõtmiseks palub sõna Michele Greco </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>il
Papa</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
ja lausub omapärase lause: „Soovin teile rahu, mis on
õigusemõistmiseks vajalik. Et RAHU saadaks teid kogu ülejäänud
elus</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">”.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">16. detsembril 1987 kell 19.30 luges kohtunik Alfonso Giordano
kohtuotsuse: „Itaalia rahva nimel…”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">344
inimest tunnistati süüdi, millest 19 eluaegset vanglakaristust
tähtsaimatele bossidele (Greco, Riina, Provenzano), 6 aastat Ignazio
Salvole, 28 aastat Pippo Calòle. Ühtekokku 2665 aastat
vanglakaristusi. Mafia sõjaline käsi oli tugeva hoobi saanud, aga
vaid kaudselt riivati selle „valgekraelist” komponenti. Küll oli
kohtumaterjalides nimesid, mis kuulusid ettevõtjatele,
poliitikutele, härrasmeestele, et osutada nende „moraalset
vastutust”.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>È
fatta! Abbiamo vinto!</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">”
ei suuda protsessis osalenud magistraadid oma erutust tagasi hoida.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Esimene
aste oli läbi. Võidukamalt kui kunagi varem mafiavastase võitluse
ajaloos.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kellelgi
tekkis kahtlev küsimus, kuhu oli tüürimas see kohtunike põikpäine
meeskond. Ja kas ei innusta äkki neid see võit edasi minema,
suunduma uuele tasandile?</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Aga
kliima muutus taas, siis kui jäi puudu vaid sammuke lõpliku
löögini.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">30.
juulil 1991 vähendas Palermo Apellatsioonikohus neid karistusi.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Keegi
hingas kergemalt.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Borsellino
määrati Marsala peaprokuröriks.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Caponnetto
pöördus tagasi Firenzesse veendumusega, et ainus tema asendaja
oleks võinud ja </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><b>pidi</b></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
olema Falcone. Kohtumaja sisesed võitlused võtsid aga teise pöörde."</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">/.../</span></span></span></div>
<center>
<div class="fb-comments" data-href="http://kristelkaaber.blogspot.com" data-num-posts="10" data-width="400">
</div>
</center>
<center>
<div class="fb-like" data-font="verdana" data-href="http://teekonditaaliasse.blogspot.com" data-layout="button_count" data-send="true" data-show-faces="false" data-width="400">
</div>
</center>
Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-85800155950590826752013-01-26T07:48:00.000+01:002013-04-12T17:50:02.174+02:00Tiziano<a href="http://3.bp.blogspot.com/-MdHFgi6rNVs/UQNz6CyD0BI/AAAAAAAAAGU/9CPPTy0VMlg/s1600/tiziano-terzani-460x250.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="173" src="http://3.bp.blogspot.com/-MdHFgi6rNVs/UQNz6CyD0BI/AAAAAAAAAGU/9CPPTy0VMlg/s320/tiziano-terzani-460x250.jpeg" width="320" /></a>
<br />
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Ja
alustuseks hakkab ta naerma. „Vähk? Mul on neid mitu, siin ja
seal. Asja lõbus pool on, et olen nendega koos elanud juba seitse
aastat. Asja põnev pool, et mina ja nemad oleme üheks saanud. Oleks
rumal mõelda: kas nemad tapavad minu või mina nemad. Me läheme
siit ära koos, sest koos oleme kasvanud. Sellega tahan ma öelda, et
vähk oli minu jaoks suur õnnistus, sest olin elurutiini vajunud ja
vähk päästis mu ära. /…/ Ma olen rahus, suurepärastes
tingimustes. Olen surma suhtes uudishimulik. Ainus asi, mis mind
vaevab, et ma ei saa sellest kirjutada.””</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Sellise
intervjuu peale langes juhuslikult mu pilk ajalehes </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">La</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>
</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Repubblica</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">.
Aasta oli 2004</span></span></span><br />
<a name='more'></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"> ja Tiziano Terzani astus mu ellu, et sinna alatiseks
jääda.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Sama
aasta juulis lõppesidki tema elamiseks määratud päevad.
Postuumselt ilmus Folco Terzanilt, tema pojalt, raamat „Lõpp on mu
algus”, pikk intervjuu oma isaga enne Äraminekut.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Minu
jaoks avanes üks uks. Leidsin sõbra, isa, venna, eeskuju,
teekaaslase… ühe imelise hinge.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ja
mõelda, et keegi poleks tol kaugel 1938. aastal Firenze vaeses
äärelinnas aimanud, kuhu jõuab omadega Terzanide peresse 14.
septembril sündinud poisslaps.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
lapsepõlv kulgeb sõjast rüüstatud Itaalias, range ema valvsa
pilgu all. Tema maailm oli väike ja piiratud, väga vaene, aga
väärikas ja solidaarne.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">See
oli maailm, kus pulmareisile mindi 15 km kaugusele Pratosse, kus
linade vahele peidetud rahast ei jätkunud järgmise palgani, et
söönuks saada, kus pühapäevahommikuti pesi terve pere end sama
tünni vee sees – enne laps, siis ema ja seejärel isa. Selles
maailmas mindi puhkepäeval Firenzesse, et vaadata rikkaid, kes
jäätist söövad. Just nii, vaadata…</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
kodu oli pisike. Selles puudus kõik. Ka sõbrad, sest ema hoidis tal
väsimatult silma peal.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tasapisi
sünnib poisi südames aimdus, et tema elu on kusagil mujal, kasvab
tahtmine olla keegi teine.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Nende
maailm polnud minu oma. Mul oli alati mõttes, et pidin põgenema.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Pere
üllatuseks saab Tizianost kooli parim õpilane. Kui viis algklassi
läbi saavad, veenab õpetaja vanemaid, et tal vähemalt kooli
keskaste lastaks ära lõpetada. Sellest hetkest saab ta vabaduse
maitse suhu ning ema kontrolli alt välja – kooli tuleb minna
trammiga.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Raamatuköitjast
onu töökojas näeb ta oma elu esimesi raamatuid. „</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Storia
d’Italia”</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
täis imelisi lugusid. Tiziano jaoks jääbki Ajalugu mitte faktide
reaks, vaid inimeste lugudeks.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kui
ka järgmine koolietapp selja taga, peavad õpetajad taas vanematelt
nõudma majanduslikku jõupingutust, et poiss gümnaasiumi saata.
Tema talent on seda väärt, väitsid nad. Tizianost pidavat kirjanik
saama!</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Aga
ka pikad püksid, need esimesed ja ainsad, mis talle 14aastaselt
vajalikuks osutusid, pidid vanemad järelmaksuga ostma.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Lütseumi
lõpueksamite tulemused olid ühed parimatest kogu Firenzes ning
Tizianole pakutakse tööd Banca Toscanas. Vanemate jaoks tähendas
see jumala õnnistust, aga tema, Tiziano, otsis paanikas olukorrast
väljapääsu. Selleks ajaks oli ta juba mõistnud, et tema teeks oli
„minna vaatama” piiridest kaugemale, sõnade taha, tõe sisse.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ta
teeb sisseastumiskatsed Pisa Normale ülikooli, kuhu võivad
pretendeerida 200 Itaalia parimat õpilast kaheksale kohale. Üks
neist määrataksegi Tizianole õppemaksuvabalt, tasuta ülalpidamise
ja raamatutega. Pangatöö oht oli seljataha jäänud.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Erialaks
valib Tiziano õigusteaduskonna.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Olin
vaene ja tahtsin kaitsta vaeseid rikaste vastu. Olin nõrk ja tahtsin
kaitsta nõrku võimude vastu.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-oy0c5xhTTsU/UQN0q8jLoSI/AAAAAAAAAGg/HHpivW6h7-Q/s1600/200px-Tiziano_Terzani.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://2.bp.blogspot.com/-oy0c5xhTTsU/UQN0q8jLoSI/AAAAAAAAAGg/HHpivW6h7-Q/s1600/200px-Tiziano_Terzani.jpeg" /></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tizianol
pole kahtlustki, millist poolt valida suures sotsiaalses konfliktis,
mis sõjajärgset Itaaliat lõhestas.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Ärgem
unustagem, et Itaalia oli kommunistlikuks riigiks saamas. CIA,
ameeriklased ja kirik investeerisid miljardeid, et manipuleerida
valimisi. Olid kaks leeri – kristlikud demokraadid ja kommunistid –
üksteise vastu relvastatud.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Oli
aeg, mil õpiti selleks, et ühiskonnale kasulik olla, et seda
paremaks muuta, missioonitundest.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Keegi
ei õppinud selleks, et finantskonsultandiks saada nagu praegu. Aga
ega see ei olnud altruismist. See oli lihtsalt meie ülesanne –
anda tagasi ühiskonnale see, mille olime temalt saanud –
teadmised. /…/ Minu elu on lunastuse lugu. Sündisin vaesuses, aga
tulin sellest välja. Mitte majanduslikult, vaid sotsiaalselt, oma
sotsiaalseid kohustusi täites.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Oli
ka kahe alternatiivi aeg – Gandhi ja Mao, India ja Hiina. Tiziano
uurib mõlemaid hoolega, aga veel ta ei aima, et Elu paneb ta
silmitsi mõlema maaga, et ühest alanud ränd ja elunägemine lõppeb
teises, selle vastandis.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Nõukogude
Liidu tegelikkus saab Tizianole selgeks juba 1956. aastal seoses
Hruštšovi võimuletulekuga, kes avalikustab Stalini poolt
kordasaadetu, ning Ida-Euroopa rahutuste mahasurumistega. Tegemist
oli läbikukkumisega.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ameerika
aga on täpselt kõige selle vastand, millesse tolleaegne itaalia
nooruk uskus.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Tema
m</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">üüdiks
olid kaks habemega „paljasjalgset” (Che Guevara ja Fidel Castro),
kellel oli hulljulgust astuda vastu ülivõimsale USAle ning selle
poolt toetatud diktaator Batistale.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-axTY7mMn4Qo/UQN3A7B2PFI/AAAAAAAAAHc/ybCO6rcXqc8/s1600/01-terzani-studente-fidanzata.png" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-axTY7mMn4Qo/UQN3A7B2PFI/AAAAAAAAAHc/ybCO6rcXqc8/s320/01-terzani-studente-fidanzata.png" width="225" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Ja
siis veel armastus, mis algab Firenzes pärast gümnaasiumit… Üks
sellistest armastustest, mille mõõdupuuks peab igavikku kasutama.
Sakslanna Angela Staude, kellest rääkides kasutab Tiziano alati
väljendit </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>la
Mamma</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
mitte hetkekski unustades, et kogu ta eksistents võis sellisena
kulgeda ainult tänu ühele väärilisele Elu-kaaslasele, ääretus
usalduses ja hooles teineteise heaolu pärast.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Armastus
esimesest silmapilgust, mille algust kirjeldab Tiziano Dante
sõnadega: „</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>E
caddi come corpo morto cade.” </i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">/
„Ja ma kukkusingi nagu surnud keha.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Silmatorkavalt
nägus 18aastane noormees, üks </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>figo,</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
kelle südamele käis ümbruskonna tüdrukute võidujooks, valis
„teistsuguse” neiu. Niivõrd teistsuguse, et eelistas temaga
kinno minna kõrvalteid kasutades, vältimaks kaaslaste vilistamist,
aga see „teistsugune” oli maailm, millesse Tiziano teadis end
kuuluvat. Suhe Staudede, loominguliste, uudishimulike, tugevate ja
ilu armastavate inimeste perega jätab Tizianosse sügava pitseri. Ja
Angelast saab tema elu </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>punto
fermo, </i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">pidepunkt,
mis andis talle läbi tema seiklusrikka elu kindluse vabadusele, nagu
„elevant, kes on seotud siidniidiga tulba külge”.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kooselu
Angelaga „oli nagu üks meditatsiooni vorm”.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Esimene
tõeline töökoht pärast kiitusega lõpetatud ülikooli ja
mõnekuist täiendusõpet Leedsi ülikooli juures oli Olivettis
kirjutusmasinate müüjana.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Olivetti
oli omapärane vabrik, millel oli oma ideoloogia, oma unistus. Seal
peeti oluliseks inimlikku dimensiooni, ettevõtluse seadused olid
allutatud sotsiaalsetele nõudlustele. Osa kasumist investeeriti
kultuuri – olid oma raamatukogu, etendused, kontserdid ja
kirjastus. Ühel perioodil töötab Tiziano ka töölisena
vabrikulindi taga. Et kogeda, et läbi elada.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Me
ei olnud Olivettis mitte kirjutus- ega arvutusmasinate, vaid
teistsuguse ühiskonna tootmiseks.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Unistus
ei kesta aga kuigi kaua, sest USA suurettevõtted nagu IBM, mis
Itaalia turul pead tõstavad, teevad sellest oma konkurentsivõimega
ühe tavalisima, ellujäämiseks vajalikku kasumit tagaajava ahne
tööstuse.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Mõni
aeg hiljem leiab Tiziano end personaliülema ja talendiotsija koha
pealt. Töökaaslaste kontrollimine ei ole aga talle loomukohane. Ja
nagu ikka, kui elu valede rööbaste peal, käib sellega kaasa
rahutus, pahurus, kahtlused… Angela on see, kes meelde tuletab:
„Miks sa lahkumisavaldust ei anna ja ajakirjanikuks ei hakka? See
ju meeldis sulle.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Ja
miks ma ei hakka Vabariigi presidendiks?” vastas Tiziano
ärritunult, eneseusu kaotanud inimese tooniga. Elu, mis ei käi
südamehääle järgi, ükskõik kui kindel ja mugav see ka ei oleks,
sööb eneseusku. Jätab järele ainult kõndides karke vajava kesta,
mis tunneb ainult ühte sõna: võimatu.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kaasa
aitamas Angela ning juhus, mis viib Tiziano Lõuna-Aafrikasse
tööreisile, sünnib tema esimene artikkel – apartheidi kohta.
Algavad väikesed koostööd. Otsustavama pöörde võtavad asjad aga
1966. a. kui Tiziano John Hopkinsi Ülikooli poolt organiseeritud
noorte mänedžeride kohtumisel peab ameerikavastase kõne.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Vabandage,
miks te olete nii Ameerika vastu?”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Võib-olla
sellepärast, et ma pole seal kunagi käinud.” Üksainus lause,
mida ta ise oma elus määravaimaks peab, sest vastuses peitus võti
unistuste täitumisele…</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Tahaksite
tulla?”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ameerikasse
siis!</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
valib Columbia University New Yorgis – tunnustatuima kooli, kus
hiina keelt ja kultuuri õppida.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Noormehes,
kes polnud end kunagi ühtegi parteisse kirja pannud, tekitas Hiina
suurt uudishimu. Maa, kus olid toimumas muutused.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Riik,
kus tööl ei käidud mitte palga, vaid teistmoodi ühiskonna pärast.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Sotsiaalne
kord, mille eesmärgiks oli nälg välja juurida. Kõigile vähemalt
riisikauss päevas, riided selga ja katus pea kohale.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ameerika
talle siiski meeldima ei hakka – sügavalt rassistlik, ebaõiglane
ning vägivaldne oma näilise vabaduse glasuuri all. Küll aga kasvab
temas arusaam, kuivõrd oluline roll on ajakirjandusel. Et „see,
kes kirjutab, on lugejale silmadeks ning kõrvadeks, aga olles natuke
enam mõistnud, ütleb asju, milleni lugeja ise ei jõuaks.”
Õppides ka sellest, mida Ameerikas head oli – ajakirjanduse
igasuguse austuse puudumine võimu ees, leides suuri eeskujusid nagu
James Reston ja Edward Snow.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">USAst
lahkudes on ta kindel enda kutsumuses.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-RyWxZQsPKl0/UQN1HqUR5nI/AAAAAAAAAG0/9qD3WGaF-m8/s1600/terzanigiovane.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-RyWxZQsPKl0/UQN1HqUR5nI/AAAAAAAAAG0/9qD3WGaF-m8/s1600/terzanigiovane.jpeg" /></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">1969
naaseb Tiziano Itaaliasse koos Angela ja vastsündinud poja Folcoga.
Töökoha leiab ta tolleaegses parimas Enrico Matteile kuuluvas
ajalehes Il Giornale. Leiab eest kõrge tasemega kolleege, kelle
kõrval kasvada. Peab seal aga vastu kõigest poolteist aastat. Aasia
kutsub…</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Seljakott
õlal, käib ta ükshaaval läbi kõikide Euroopa lehtede toimetused,
et ennast Aasia korrespondendiks pakkuda. Der Spiegel nõustub –
mine ja kirjuta, 1500 marka.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
suurim huviobjekt, Hiina, jääb ikka veel välismaalastele suletuks.
Seetõttu alustab ta Singapurist, elab Vietnamis sõja lõpufaasi
ajal, Laoses, Tais, Kambodžas punaste khmeeride võimu all. Kuulid,
tankirünnakud, pommid… laibad… tuhanded laibad… aga võimalus
Ajaloole otse silma sisse vaadata, jutustada ja lahti mõtestada.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Tiziano
loob sidemed vietkongidega, üks kolmest esimesest Euroopa
ajakirjanikust, kel see õnnestus. Ta tahab avada akent teisele
poole. Kes te olete? Kuidas te elate? Üritab sama ka punaste
khmeeridega, kes ühtegi lähenemiskatset teinud ajakirjanikku ellu
ei jätnud, aga ta võetakse kinni. Hiina keele oskus ja Itaalia
pass, lubadus jutustada „vabast” Kambodžast jätavad päästiku
viimasel hetkel seisma. Lisaks ajaloole oli ka surmale silma
vaadatud: „Sel hetkel ma ei kannatanud. Asi, mis mulle vastukarva
käis, oli see, et keegi tuleks teile (lastele ja Angelale) ütlema,
et olin surma saanud ühe lolluse, ühe </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>cazzata
</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">pärast,
üks </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>cazzata</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
jumala eest. Ja ometi on elu selline.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-rHDIQEL3yG8/UQN2moumQEI/AAAAAAAAAHM/6YjyEaAVIAQ/s1600/t-12.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="192" src="http://4.bp.blogspot.com/-rHDIQEL3yG8/UQN2moumQEI/AAAAAAAAAHM/6YjyEaAVIAQ/s320/t-12.jpeg" width="320" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
pidas silmakirjalikuks anglosakside „objektiivsust”
ajakirjanduses.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Objektiivsus
pole võimalik. Kümme inimest, kes sama sündmust pealt vaatavad, ei
räägi sellest kunagi ühtemoodi, sest erinevad on mõtted,
emotsioonid, lõhnad.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Näiteks
jutustas ta, kuidas 1978. aastal, kui vietnamlased olid kukutanud Pol
Poti võimu, põgenes enamik punaseid khmeere Tai poole. Tiziano, kes
Taimaal Kambodža piiri ligidal sündmustejahil ringi hulkus, leidis
ühtäkki end hingevaakuvate naiste eest. Suud ja silmad täis
kärbseid, aga ikka veel elus. Need olid punased khmeerid – eilsed
mõrtsukad, tänased ohvrid.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kas
minna mööda, kogudes materjali loo jaoks, või jätta kirjutamine
sinnapaika ja teha midagi nende heaks? Tiziano võtab ühe nendest,
verise, haiseva ja sitase, endale selga ning viib ta esimese Punase
Risti punktini. Seejärel pöördub tagasi ja teeb sedasama
teistegagi.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Päästsin
mõrvarid,” meenutab ta hiljem. „Mis on selles objektiivset? Need
olid tõprad naised ja ma pidin veel otsustama, keda päästa ja keda
sinna jätta. Mis on selles objektiivset? Elu on täis alternatiive,
otsuseid, mida pead ühe hetkega tegema selleks, et oma hinges rahu
leida.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-H24UisJWa1k/UQN1dhNmkwI/AAAAAAAAAG8/w1TStSBcR20/s1600/images.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-H24UisJWa1k/UQN1dhNmkwI/AAAAAAAAAG8/w1TStSBcR20/s1600/images.jpeg" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Lõpuks
jõuab kätte ka aasta 1980 – aasta, mil Hiina Rahvavabariik avab
oma uksed ajakirjanikele. Tiziano leiab koha kõige esimeses grupis,
kes esimesena ka intervjueerib president Hua Guofengi.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Oma
pidurdamatu uudishimuga avastab ta „Potjomkini külasid”,
paljastab lavastatud visiite „õnneliku” rahva keskele, ajades
oma äkiliste kadumistega hulluks giide ja saatjaid. „Ah see
kummaline itaallane, kes töötab sakslaste heaks ja käib riides
hiinlase moodi!” Aga üks vähetuntud maailmanurk vajas avastamist…
Hiinast kirjutades huvitab teda nende eluvisioon, mille põhjal teha
võrdlusi ning juurelda Ajaloo pöörete üle.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tõsi,
Tiziano oli otsustanud seal elada just nagu päris tavaline hiinlane.
Angelaga, kes kirjutab päevikuid, ja lastega, kes käivad hiinlaste
kommunistlikus koolis, kogu pere hiinlaste jalgratastel selle asemel,
et välismaalaste autoga ringi sõita, pidades koduloomadena Hiina
tavade kohaselt rohutirtse, et ka talvel nende siristamist kuulata.
Eelkõige tahab ta ära hoida seda välismaalaste privilegeeritud
keskkonda, kus suurepäraselt võib ära elada, aga kus ühe rahva
mõistmiseks vajalik perspektiiv puudub. Oma lastele, kellele esialgu
asi sugugi meeltmööda polnud, seletab ta hiljem: „Oleksime võinud
elada Hiinas ilma Hiinaga kordagi kokku puutumata. Hiinaks oleks
jäänud meie jaoks kõik need ühtemoodi riides närukaelad. /…/
Niimoodi elades õppisite aga marssima, lippu tervitama, peldikuid
puhastama ning hiina pauguteid viskama. See oligi kommunism…
üksteise järel rivis. Te avastasite kommunismi pahupoole ja nüüd
olete vaktsineeritud. /…/ Olin tol ajal väga ideoloogiline, sain
aru, et teil oli raske, aga teadsin, et peate vastu.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-NnzftDy7iE4/UQN2y03zqbI/AAAAAAAAAHU/Sr-LX8b80Ug/s1600/images+%281%29.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-NnzftDy7iE4/UQN2y03zqbI/AAAAAAAAAHU/Sr-LX8b80Ug/s1600/images+%281%29.jpeg" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
laseb Hiinal endasse imbuda. Ja mitte ainult olevikul, mis ta silme
ees iga päev lahti keerdub, vaid ka minevikul, iidsel võrratul
kultuuril ja spirituaalsusel, kasutades sajandialguse rändurite
reisikirju. Et mõista Kultuurirevolutsiooni, oli vaja tunda kõike,
mis selle kaudu kaduma oli läinud.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">K</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">ohalike
võimude loata viib Tiziano kogu pere rongiga Shandongi Mengzi
hauale, iidsesse linna Pingyaosse, Qing’i imperaatorite
matusepaika. Seni, kuni arusaamatust teesklevad „võõramaalased”
politsei poolt uuesti rongi peale saadetakse.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Vana”
Hiina on hingematvalt imponeeriv ning liigutav.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Uue
Inimese” otsinguil leiab Tiziano „vana” imepärase hiinlase,
üleva oma kultuuri ja suurusega.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Vana”
Hiina on see tõeline Hiina ja Mao poliitika ainult lõks. „Vanast”
Hiinast saab alguse Tiziano kriis ning lõpparve poliitikaga:
„Poliitika kui muutuste elluviimise vahend ei ole mitte millegi
lahendus”.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Arusaam,
mis muutub veendumuseks, kui tuleb võimule Deng Xiaoping, kes pöörab
selja Mao õpetusele deklareerides, et rikkus on auasi.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Nüüd,
pärast 50 aastat ajalugu ja surnuid, tuled sa ütlema, et rikas olla
on auasi?!? 50 aastat olete õpetanud oma rahvast tundma rahuldust
ühest kausitäiest riisist, ühest püksipaarist, ainsast paarist
kingadest. Ja nüüd tuleb keegi ütlema, et ei-ei, peame rikkad
olema. Näed siis, milleks on nad muutunud. Kõik bandiidid,
bandiidid! /…/ Milleks siis kõik need revolutsioonid ja ohvrid,
loobumised, mida paljud tegid ülima aususega? Milline on
lõpptulemus? Kõik on samamoodi nagu enne. Samamoodi!!”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../ </span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-orBwru7JoX4/UQN3UP7ZDTI/AAAAAAAAAHk/kjklsB_fUXw/s1600/Tiziano-Terzani.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-orBwru7JoX4/UQN3UP7ZDTI/AAAAAAAAAHk/kjklsB_fUXw/s320/Tiziano-Terzani.jpeg" width="192" /></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
armastas Ajalugu ja Ajalugu armastas ilmselt teda. Niivõrd, et andis
talle võimaluse oma silmaga näha veel üht erakordset sündmust.
Juhuse tahtel leiab Tiziano end Jaapani ja Hiina ajakirjanike seltsis
tegemas laevamatka mööda Amuuri jõge, augustis 1991. Gorbatšov
oli langenud, koos sellega üks impeerium ja üks idee.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Tiziano
aga ei tõtta Moskvasse. Suundub hoopis ääremaile, kolooniatesse –
Kasahstani, Usbekistani, Tadžikistani, Armeeniasse, Turkmenistani.
Seal avanevad talle tundmatud reaalsused, mis on kirjas raamatus
„</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Buonanotte,
signor Lenin”</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">
/ „Head ööd, härra Lenin”, ja esimest korda jõuab temani
intuitsioon uuest peategelasest maailmalaval – islamism. Kümmekond
aastat enne, kui 11. september selle plahvatuslikult Lääne
teadvusesse toob.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Alles
oma reisi lõpus peatub ta korraks Lenini mausoleumi ees ning jätab
hüvasti ideega, mis kord oli paljudele andnud usu paremasse,
õiglasemasse maailma.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">55aastaselt
oli tema tee järgmise käänaku ees.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Der
Spiegel annab Tizianole võimaluse valida endale uus sihtpunkt.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Troopikanostalgias
Tiziano valib Bangkoki ja Taimaa, „oma sooja Aasia”. Taimaa
võimaldab maha matta „jaapani laiba”, mida ta endas kandis ning
avada uuesti pilgu ja emotsioonid. Paljud rüüd tahavad
mahaviskamist. Kirglik, aga ratsionaalne maailmaparandaja avastab
iseenda, meditatsioonid, abiks meri ja elu bangalos.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Nendel
aastatel algab Tiziano uus teekond. Mees, kes kogu elu oli pead
murdnud selle üle, kuhu läheb maailm, heidab pilgu enese sisse.
Tegudeinimesena oli ta kehv mediteerija, aga tema vaist tunneb ära,
et seal on vastuseid, mida mujalt ei saa. Tizianoga juhtub sama, mis
paljude teistega, kes on avanud ukse dimensiooni, milles on võimalik
tajuda, et miski pole see, millena ta näib.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">1994.
aastal, oma karjääri tipul, viib töö teda Indiasse, New Delhisse.
Täpselt nagu ennustajad olid ütelnud. Ja ta leiab sealt endale uue
kodu, uue armastuse, mis leevendab armsast Hiinast jäetud igatsevat
tühja kohta.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ida
ja Lääs.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Iid</span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">sed
kultuurid, kus veel side Eluga, ja kõike maatasa tegev modernsus –
homologeeriv, koloniseeriv, enesekeskne.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-zh21J8IdQzk/UQN3kZXx9YI/AAAAAAAAAHs/5UJLOOoxm2Y/s1600/terzani101.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://4.bp.blogspot.com/-zh21J8IdQzk/UQN3kZXx9YI/AAAAAAAAAHs/5UJLOOoxm2Y/s1600/terzani101.jpeg" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Kokkupuude
India kõrge vaimse tsivilisatsiooniga, mis avaldub ka inimeste
igapäevases elus, transformeerib Tiziano mõttemaailma. Ta on
ideedeuurija ja siin, Indias, on midagi uurimisväärset. Siin on üks
muut(u)mise reaalne võimalus.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Meie
aja haigus on see, et oleme asetanud mateeria kõige keskmesse ja ei
võta arvesse midagi muud peale mateeria,” ütleb Tiziano ühes
raadiointervjuus.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Siit
algab revolutsioon, mis ei sisalda küll mingit uhiuut
kontseptsiooni, aga Terzanil oli oskus panna see praktiliselt
sotsiaalsesse konteksti.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Mis
takistas eelmise sajandi revolutsioonidel positiivse tulemuse
saavutamist? Pime usk Teadusesse. Lenin toetus oma töödes Marxi ja
Engelsi avastatud majandusteaduslikele seadustele. Arvati, et inimese
teadvus on tingitud majanduslikest tingimustest, et oleks olnud
võimalik neid seadusi tundes täiustada ühiskonda ning ehitada
teistsugune, parem maailm. Eeldades, et sotsiaalsed suhted on
lõppkokkuvõttes majandusliku loomuga suhted, hävitati „koos
vanaga kogu suurus, eripära ja eluhingus”.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Revolutsiooniideoloogiad
toetusid teaduslikule mõtteviisile, mis põhineb materiaalsete
andmete kogumisel ja nende abil domineerimisel ja manipuleerimisel
teistmoodi ühiskonna sünniks. Sama mentaliteet, mis toidab
kapitalismi ja majanduslikku liberalismi.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Terzani
jaoks oli kahe võitleva süsteemi – kapitalismi ja marksismi –
vastandlikkus ainult näiline.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Mõlemad
rajanevad „teaduslikul” põhimõttel, et mateeria on vaimust
eraldatud ja et maailma saab tunda, vallutada ja muutusi tehes
kasutada inimelu tingimuste parandamiseks. Hästi, marksism on läbi
kukkunud ja ka teise võidukus on küsimärgi all. Vaatamata nende
kahe ideoloogia näilisele vasturääkivusele ja nendevahelisele
surmaheitlusele põhinesid nad mõlemad usule teadusesse ja
mõistusesse: mõlemate eesmärgiks oli välise maailma
domineerimine, ignoreerides täiesti inimeste sisemaailma.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Mõlemad
ideoloogiad sisaldavad vägivaldse käitumise algeid, mis on seda
tugevam, mida suurem on ülbus oletatavast teadmisest, millised on
parimad tingimused inimelule.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Lahendused
ei tule ei vasakult ega paremalt. Lahendused ei tule poliitikast. Ka
mitte institutsioonilistest religioonidest.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">See
on Lääne upsakus määrata alati kindlaks, mis on Hea ja mis on
Halb, mis Õige, mis Vale, ja selle juured on teaduslikus
klassifitseerimismaanias, milles peitub domineerimistahe.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-g71MOPE9vPE/UQN4u70GiHI/AAAAAAAAAIE/ekq7MVgKgdA/s1600/tiziano1.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="220" src="http://4.bp.blogspot.com/-g71MOPE9vPE/UQN4u70GiHI/AAAAAAAAAIE/ekq7MVgKgdA/s320/tiziano1.jpeg" width="320" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Nüüd
on sellest juba aastaid möödas, kui Tiziano kirjutas ja rääkis
oma tegude tagajärgedest mittehoolivast ja pimeduses hulkuvast
majandusteadusest, kõige sellega kaasnevast – kasvumaania ja
kasumimoraal, inimväärikust alandav turundus ja tehnoloogiahullus.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Vahendid
ei ole kunagi neutraalsed,” väitis ta. „Iga tehnoloogia
peegeldab ideoloogiat, mis ta tootis.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Nii
televisioonil kui Internetil on sama sisemine perverssus –
hetkelisus. Oleme kindlad, et see pidev „otseülekanne” lubab
meil mõista paremini maailma, aga tegelikult välistab ta igasuguse
sügavama mõtiskluse ning sündmuste mõtestamise võimaluse, kuna
sunnib kähku registreerima ja reageerima. Kõik võivad rääkida
ükskõik mida ilma ettevalmistuseta, ilma kultuurita, ilma
hariduseta. Kaootiline, diskrimineerimatu infolaviin, mida toodab
Internet, on loonud poolikud teadmised, mis on kõige hullem ja
ohtlikum ignorantsuse vorm. Internet on kõige silmapaistvam näide
„külluse” ohtlikkusest, mis lämmatab ja mürgitab.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Marx
rääkis religioonist kui „rahva oopiumist”, aga Terzani nägemuse
kohaselt on just teadusest saanud rahva oopium. Teadusel on
enesekeskne, üleolev arvamus, et ta on võimeline varem või hiljem
lahendama kõik probleemid.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Elame,
nagu oleks see ainuvõimalik maailm, maailm, mis tõotab alati mingit
õnne ja mille peaksime saavutama kõrgema hariduse (millise
hariduse!), heaolu ja muidugi enama teadusega. Lõppkokkuvõttes
tundub, nagu oleks kõik organiseerimise või tõhususe küsimus.
Milline illusioon!”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Illusiooniks
pidas ta ka läänelikku veendumust, nagu oleks aeg lineaarne, läheks
aina edasi ja oleks progresseeruv. „Ei ole. Ajal ei ole suunda ja
ta ei lähe alati edasi. Ta kordub, käib ringiratast. Aeg on
ringikujuline. Seda tunnen ma äärmiselt tugevalt.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">1997.
aastal algasid esimesed terviseprobleemid. Diagnoos – vähk.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Sellega
koos algas ravi Memorial Sloan-Kettering Cancer Center’is New
Yorgis. Tiziano tundis end haavatud loomana. Tema uruks sai pisike
korter Central Park’i ligidal, kust keegi peale Angela teda otsida
ei teadnud. Elul oli nüüd täiesti uus pale – ei mingeid
kohustusi, artikleid ega kokkusaamisi.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Oli
vaid Tiziano koos Tizianoga.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Mõne
aja möödudes avastas ta aga, et „vähist oli saanud kilp, üks
kaitsekants igapäevase banaalsuse, avalike ettevõtmiste ja
jutuajamiste eest”.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Lõpuks
ometi olin vaba. Täiesti vaba. Võib tunduda kummaline, mõnikord
oli imelik ka mul endal, aga ma olin õnnelik.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Pärast
pikka edukat ajakirjanikukarjääri leidis Tiziano end üha
tihedamini juba nähtud ja läbi elatud olukordadest ning
probleemidest, asjadest, millega ta oli juba jõudu katsunud
aastakümneid tagasi. Ka suhtumine tõesse, faktidesse,
„reaalsusesse” oli hakanud muutuma.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<object class="BLOGGER-youtube-video" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0" data-thumbnail-src="http://1.gvt0.com/vi/e_RH9qSYeWU/0.jpg" height="266" width="320"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/e_RH9qSYeWU&fs=1&source=uds"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowFullScreen" value="true"><embed src="http://www.youtube.com/v/e_RH9qSYeWU&fs=1&source=uds" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true" height="266" width="320"></object></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Aastatega
oli jõudnud arusaam, et „faktid on vaid näilikud /…/ tõde
faktides on äärmisel juhul nagu matrjoškades: üht avades leiad
seest järjest väiksema, kuni ei jäägi midagi muud järele kui üks
väike seeme. Sellest sain ma aru pärast „Ennustaja ütles mulle”
kirjutamist. Sain aru, et faktid, ka need järele kontrollitud, mitte
ainult ei olnud tõde, vaid mõnikord lausa varjasid tõde. Tähendab,
asjade reaalsus on tihtipeale kiht, mis jääb hoopis faktide taha.
/…/ On üks tõe tasand, mis jääb teisele poole fakte.”</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Faktid
tundusid olevat nagu ekraanid, omamoodi barjäärid, millest me kinni
haarame, et suruda kõike enda meelelise tunnetusega, eelarvamustega
ja kultuuriga aktsepteeritud raamistikku.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Jätkates
ajakirjanikutööd oleks mulle jäänud ainult võimalus olla, nagu
olin juba olnud. Vähk andis mulle suurepärase võimaluse mitte end
korrata.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://4.bp.blogspot.com/-6KbjXrsDQhA/UQN3xM9sJPI/AAAAAAAAAH0/rPWVgQX5lWk/s1600/Tiziano-Terzani-Himalaya_001.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="219" src="http://4.bp.blogspot.com/-6KbjXrsDQhA/UQN3xM9sJPI/AAAAAAAAAH0/rPWVgQX5lWk/s320/Tiziano-Terzani-Himalaya_001.jpeg" width="320" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Aastavahetusel
2000 viis Tiziano tee ta Himaalaja mägedesse. Ja algabki tutvus
Vanamehega. </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Il
Vecchio</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
nagu nimetas teda Tiziano.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Tõde
on teeradadeta maa…”, olid tolle esimesteks sõnadeks.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Veel
paar-kolm aastat enne oleks ma mõelnud: </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>ma
vaffanculo</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">!”
jutustas hiljem Tiziano oma pojale, „aga sel hetkel olin ma
valmis.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Valmis
milleks? Imelisteks introspektiivseteks, pikkadeks kuudeks külmas,
tihti lumega kaetud hütis, ärgates öösel kella kolme-nelja paiku,
et mediteerida nagu </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>il
Vecchio</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">.
Tiziano esitas talle oma küsimusi ja Vanamees andis vastuseid pärast
meditatsioonis veedetud tunde.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">/.../</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Surmaga
tõtt vaadates, tervenemist taga otsides, ei võitnud ta mitte
vähihaigust, vaid midagi veelgi suuremat – oma ego – õppides
tunnetama Elu ühtsust, jagamatust, müsteeriumi ning viies lõpuni
seda ainsat tõeliselt maailma muutvat Revolutsiooni.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Revolutsiooni
iseendas.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<object class="BLOGGER-youtube-video" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0" data-thumbnail-src="http://0.gvt0.com/vi/-n1ehDye_og/0.jpg" height="266" width="320"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/-n1ehDye_og&fs=1&source=uds"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowFullScreen" value="true"><embed src="http://www.youtube.com/v/-n1ehDye_og&fs=1&source=uds" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true" height="266" width="320"></object></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
</div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Revolutsioon
algas Vaikusest.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Sellest
tundmatust kohast, kus lõppevad teadmiste piirid.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Teadmised
on lõks, mis hoiab meid paigal ja sunnib ennast kordama, pidev
mõtete vool, mis keerutab meid hiirtena rattas. Vaikusest saab aga
alguse Teadlikkus, milleta ei sünni ükski tõeliselt tõhus
tegutsemine.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Tõeline
teadmine ei tule raamatutest, ka mitte nendest pühamatest, vaid
kogemusest. Parim viis reaalsust mõista käib tunnete ja
intuitsiooni, mitte intellekti kaudu. Intellekt on limiteeritud.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">/.../</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">2002.
aasta detsembris andsid arstid teada, et vähk oli kasvama hakanud.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Tiziano
veetis oma viimased aastad Apenniinides asuvas Orsigna külakeses,
aeg-ajalt Himaalajas Vanamehe, </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>il
Vecchio</i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">,
juures käies.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Orsigna
kodu uksel oli silt: „Ükski külastaja pole teretulnud.” / </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Ogni
visita è sgradita.</i></span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Oma
viimased energiavarud kasutas ta perega olemiseks. Nendest
jutuajamistest </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">võib
osa saada läbi Folco ülestähendatuste raamatu </span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>„La
fine è il mio inizio” </i></span></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">/
„Lõpp on mu algus”, mis ilmus 2006. a.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Tiziano
Terzani suri 2004. aasta juulis Orsignas.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><br /></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-UsVv3hAorEA/UQN3-Y9hJ8I/AAAAAAAAAH8/d_HA6mXoUp0/s1600/Terzani.2.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="189" src="http://2.bp.blogspot.com/-UsVv3hAorEA/UQN3-Y9hJ8I/AAAAAAAAAH8/d_HA6mXoUp0/s320/Terzani.2.jpeg" width="320" /></a></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;">Ta
maeti parem käsi rinnal ja vasak avatud peoga üleval tähistamaks
idamaiselt vaimu täiuslikkust, väljendamaks tuhandete aastate
vanust julgustust neile, kes kunagi otsimist ei lõpeta: „Ärge
tundke hirmu”.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<br /></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE">Ainus
revolutsioon, mida meil vaja läheb, on see, mida on vaja teha meie
sees. Neid teisi oleme juba küllalt näinud. Need korduvad, korduvad
järjepidevalt, sest nende põhjus on inimese loomus. Kui inimene ei
muutu, kui ta ei tee seda kvaliteedihüpet, kui ta ei ütle lahti
vägivallast, mateeria ülemvõimust, kasumist ja huvidest, siis
jääbki kõik korduma. Kõik jääb korduma, korduma…”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<object class="BLOGGER-youtube-video" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0" data-thumbnail-src="http://2.gvt0.com/vi/z_BuMwNNJJ4/0.jpg" height="266" width="320"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/z_BuMwNNJJ4&fs=1&source=uds"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowFullScreen" value="true"><embed src="http://www.youtube.com/v/z_BuMwNNJJ4&fs=1&source=uds" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true" height="266" width="320"></object></div>
<span lang="et-EE"><span style="font-size: small;"> <i>(katkendid peatükist "Tiziano")</i></span><br />
</span><br />
<center>
<span lang="et-EE">
<div class="fb-comments" data-href="http://kristelkaaber.blogspot.com" data-num-posts="10" data-width="400">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
</div>
</span></center>
<span lang="et-EE">
<center>
<div class="fb-like" data-font="verdana" data-href="http://teekonditaaliasse.blogspot.com" data-layout="button_count" data-send="true" data-show-faces="false" data-width="400">
</div>
</center>
</span>Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com0Roma41.574361305989129 12.39257812535.335950805989128 2.065429625 47.812771805989129 22.719726625tag:blogger.com,1999:blog-9124813870946967630.post-12162223741077586292013-01-12T10:06:00.003+01:002013-04-16T12:18:40.769+02:00Mina<br />
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<a href="http://2.bp.blogspot.com/-o2PVpZPCnPo/UPEWBGdj-JI/AAAAAAAAAFU/IIAaipC6qgo/s1600/Mina-Mazzini.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="260" src="http://2.bp.blogspot.com/-o2PVpZPCnPo/UPEWBGdj-JI/AAAAAAAAAFU/IIAaipC6qgo/s320/Mina-Mazzini.jpeg" width="320" /></a><span style="font-size: small;">„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Milliseid itaalia lauljaid te Eestis tunnete?” küsis Seriano minult oma kassettides sobrades.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;">„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Al Bano ja Romina, Toto Cutugno, Riccardo Fogli, Ricchi e Poveri, kunagi kuuekümnendatel ka Robertino Loretti”, vastan loetledes neid tollaegseid kuulsusi.</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;">„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Mhmmm… Aga Lucio Battisti? Fabrizio De André?”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;">„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Ei, ei ole kuulnud.”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;">„<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span lang="et-EE">Isegi mitte Minat?!?”</span></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Pidin taas pead raputama.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Seriano lükkas autoraadiosse ühe kasseti. Sellest hetkest sai alguse mu esimene tutvus ühe mujal maailmas vähe tuntud kuulsusega. Ei, kuulsus on liiga vähe öelda – pigem legend.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">See oli suurel käärimise aastal 1990. Ka minu ümber ja sees oli kõik ihanud nahavahetust,</span><br />
<a name='more'></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"> aimamata et tulevikutõotused olid juba lootena kasvamas ootustest tiines õhus. Läks aga veel aega, enne kui sündmused küpseks said, kuid olin siis juba uut teekonda alustanud. Uus keel, uued sõnad pesid järjest maha vanu valusid. Olin õppimas, et „kauge ja võõras” pole midagi muud, kui seni avastamata uks hinge tuhande toaga paleesse.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">6. mail 1990 maandusin Fiumicino lennuväljal. Kohe tekkis minuga probleem, sest ma polnud ostnud tagasisõidupiletit. Täiesti mõeldamatu teguviis Nõukogude kodaniku puhul. Mina aga ei tahtnud midagi täpselt paika panna. Viisa kestis kolm kuud ja mul polnud aimugi, kas koduigatsus tuleb peale pärast paari nädalat või alles mõne kuu möödudes. Elutahe oli nullpunktis ning sellest tulenev hoolimatus reeglite suhtes oli viinud mind otsuseni käituda vaba inimesena. Tulgu, mis tuleb. Ei tulnud midagi. Ainult NSV Liidu konsul saatkonnast, pärast paari tundi ootamist. Puuris mulle pilgu silma sisse, esitas mõned venekeelsed küsimused, mina vastasin täiesti ausalt: „Ei, ma ei tea, millal tagasi lähen. Siis, kui otsustan.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Tagantjärele oleks huvitav teada, miks mul ikkagi minna lasti. Loogika järgi oleksin pidanud kuulma lauset: „Kuna on kahtlusi, et te ei kavatsegi tagasi pöörduda, siis ei saa me teid üle piiri lasta”. Ilmselt ei seostatud salakavalat riigireeturlikku plaani „ära jääda”, nagu tookord nimetati, seesuguse ilmse naiivsusega. Üks hääl minus kinnitab, et see oli minu jaoks kõige lühem tee Iseenda suunas ja elu oma saladuslike sünkroonsustega lasi sündida ootamatul, vähetõenäolisel. Aga ka selle teadmiseni jõudmiseks pidi veel palju aastaid mööduma.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">6. mai 1990 oli pühapäev, </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>domenica</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">. </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Dies dominicus</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"> katoliiklastele, </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>dies solis</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"> vanaroomlastele. Muutumise algus ühele eestlasele.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Claudioga olin olnud tuttav paar aastat. Me kirjutasime, vahetasime sõnu ja mõtteid. Tihti ei saanud ma tema itaaliapärasest inglise keelest aru, mõlemad tahtsime õppida ja kaugemale vaadata. Iga tema kiri lõppes „with Love” ning pidasin seda põhjendamatult läägeks. Aga pärast paari tööpäeva lõpu veiniklaasi, ratsionaalsuse ahelad lõdvemale lastud, oli leevendav neid jälle kord üle lugeda – need rääkisid imest, mis meiega iga päev sünnib. Et teed silmad lahti ja võid nautida värve, päikesesooja, lihtsalt hingamist, midagi ääretult heatahtlikku, mis pingutuseta loomulikult me päevi täidab. Kuna kirjade pikkus oli keskmiselt 4-5 lehekülge, siis pidurdas mu põhjamaiselt hästi väljaarenenud piiritunne vastastikuse mõistmise tekkimist.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Ei saanud ma aru sellest suurest jagamisejanust. Mina, kes iga oma heaolumomenti olin harjunud kinni maksma. Oma asjad hoidsin endale, et mitte kahetseda. Oma leebust läks mul endalgi vaja, iseenda kaminasse, et mitte soojanälga jääda. Tundeid pidi kodeerima aktsepteeritud valemitesse, et mitte naeruväärsusega riskida. Lõpuks hakkasin arvama, et kas võimaldab tema helge lääne eksistents niivõrd lahkekäelist kaitsetut avatust või on ta reaalsusetajuta õhumüüja. Sündmustel minnalaskmise instinkt osutus tugevamaks umbusust, kui Claudio ühest kirjast küllakutse leidsin. Kinni polnud hoida muust, kui huvitavast ja heast töökohast, mis ei võimaldanud pikka põhjuseta äraolekut. Minul oli vaja enesega olemise aega ja lahtiseid otsi.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Plaanisin tookord ükskõikselt vaadata, mis elu toob. Oli hetk, mil tundus, et midagi head ei saa niikuinii sündida, et sellega kõik piirdubki. Äraleierdatud tühja täis rõõmuviivud, järellohisevad tehtud vead, mis ikka ja jälle endast tunda andsid nagu reumavalud, iganädalane grillkana kolleegidega ja õllepruulijad tuttavate pulmapidudel. Seljataha olid jäänud mõned halvasti lõppenud armastused, mis olid tegelikult ka halvasti alanud ja mõttetult kestnud, banaalselt, vaevarikkalt, armuandi kerjates. Üksinduse raskus oli piisavalt pikalt painanud ja jõuvarud 21aastaselt otsakorral. Üksinduse all mõistan tunnet, et sa kellelegi korda ei lähe. Niigi palju, et halastavalt loobuda mu seletamatu rahutuse hukkamõistmisest, et mitte välja näidata „millest-sul-siis-puudus-on-oled-ikka-imelik” pilku mulle antud naeratuse taga. Asutult varjupaika otsiv süda ei loe, ei lähe arvesse.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Piirivalveseik üle elatud, leidsin Claudio täpselt sellisena nagu foto peal ja muutus minu elus võttis konkreetse vormi. Teeäärseid möödakihutavaid palme jälgides oli tunne, nagu ei uudistaks nemad mind mitte vähem kui mina neid. Mäletan veel ka veidi kripeldavat õõnsustunnet, umbes sellist, nagu võiks olla metskitsel, kes küla lähedale satub, ja minu esimest itaalia lõunasööki, mis selle tunde hajutas: </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>prosciutto</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"> ja melon, </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>tortellini panna</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"> ja herned, </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>bistecca</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"> ja lehesalat ning </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>macedonia</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">. Kui pastataldriku lõpuni olin söönud, siis arvasin aimavat, kuidas mõista „with Love’i” kirjade lõpus. Hoolimisena.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Hilisõhtuti sõitsime </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>motorino’</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">ga ringi mööda Roomat, sihitult ning kõva häälega mootorimürinast üle rääkides. Tihtipeale aga läksime külla Serianole tema töökohale ühes suures ajalehes. Ootasime ta tööpäeva lõppu nii umbes kella ühe paiku öösel, et minna otsima veel mõnda avastamata head </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>cornetto</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">paika, sest on väheseid elumõnusid, mida pidada nauditavamaks kui öist </span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>cornetto’</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">t kreemist või šokolaaditäidisest määrdunud naeruga sõprade keskel. Vahel panime muidugi ka universumi asju paika ning uudistasime üksteise maailma.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Seriano oli me kolmikust kõige vanem, viiekümnene ja olemiskriisis. Nagu mina. Serianol oli piiritut kannatust ning heasoovlikkust inimeste suhtes. Nagu Claudiol. Kuu aja möödudes olime saanud lahutamatuteks, olime avastamas usalduse tuge. Kolm lootsikut, kõrvuti, sama paadisilla ääres. Ja siis Seriano tutvustaski mulle oma kassettides sobrades Minat. Ühte osa minu enda südamest, mille olemasolu ma enne sõnastada polnud osanud.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Võib-olla just selle osaks olemise pärast pole Itaalias legendid ega minevikusuurused teab mis kauged ja õõnsad entiteedid. Nende läbielatu, kirjapandu või mõeldu elab aja kiuste konkreetset käegakatsutavat elu, saades toitu eatutest emotsioonidest ning armastusest, millega neid edasi antakse. Arvan, et sellepärast tulebki pool maailma siia kokku. Ei mingeid kõledaid muuseume, mida kohusetundest püsti hoitakse ja kust igasugune südametukse on kadunud. Möödaläinud ajad elaksid nagu kihiti oleviku sees ja kui oskad ennast hästi tuunida, siis võib ette tulla ka hetki, mil ajataju omapärase nõksuga laseb sul tunda mineviku sündmuste aroome ning aastatetagust vaimsust, kuhu inimeste tunded oleksid nagu lumepallisüsteemil külge jäänud ja sellega hiigelsuureks kasvanud.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Nii on ka Minaga.</span></div>
<div lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-8YuQatA3wJM/UPEbZz75ZUI/AAAAAAAAAFs/Hi_JMj69Gxc/s1600/13.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/-8YuQatA3wJM/UPEbZz75ZUI/AAAAAAAAAFs/Hi_JMj69Gxc/s200/13.jpeg" width="200" /></a><span style="font-family: Verdana, sans-serif; text-align: justify;"><span lang="et-EE">Mina Anna Mazzini on vaieldamatult üks parimatest kerge muusika lauljannadest läbi aegade ja üle terve maailma. Miks vähesed inimesed teda tunnevad, ei oska vastata. Piisab kuulata ta esituses „Bravat”, et tema hääl mälusse sööbiks. „Brava” kirjutas maestro Bruno Canfora spetsiaalselt Minale, toomaks esile ta andekust ja ebatavalisi võimeid – metsosopran, kes suudab välja võtta Re2 ja jõuda kuni Do5-ni: kolmeoktaavilise hääleulatusega, haruldase rütmitaju, isikupärase tämbriga, mille võimsust võiks mõõta hobujõududes nagu Ferrarit, ja oskus seda ka rafineeritult kontrollida, pannes aluse teatraalsele, aga autentsele väljendusrikkusele. Itaallased ise on tema hüüdnimeks pannud „Cremona tiiger” / </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; text-align: justify;"><span lang="et-EE"><i>La tigre di Cremona</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; text-align: justify;"><span lang="et-EE">.</span></span></span></div>
<div style="font-family: 'Times New Roman'; margin: 0px; text-align: justify;">
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/tbBb-YzK7Z8?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></span></div>
<span style="font-size: small; letter-spacing: 0px;"><span class="Apple-style-span" style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span class="Apple-style-span"><br /></span></span></span></div>
<div style="font-family: 'Times New Roman'; font-size: 12px; margin: 0px; min-height: 15px; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">Mina ise ei olnud veel ideegi kuskil ema-isa veel puhkemata armastuses seal pisikeses Valga linnas, kus materialiseerusin kümmekond aastat hiljem, kui juba 18aastane Mina ühe kohaliku ansambli „Happy Boys” liidri Nino Donzelli uksele koputas ja asjalikult lausus: „Ciao, Mina olen Mina. Kas tohin laulda?” Varsti pärast seda kuulevad itaallased esimest laulu Mina ilusa häälega ja mitte vähem ilusate jalgadega kuulsas „Bussola” klubis aastal 1958. Takistusteta murrab Mina kohe publiku südame ja ühest ta tuntuimast laulust „</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Tintarella di Luna”</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"> / „Kuupäevitus” saab hüppelaud, mis noore neiu otse staaride taevasse paiskab.</span></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/92Y-zid0abA?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span>
<br />
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">Sel hetkel sai Minast ühe muutuva ajastu sümbol – järjest lühenema hakkavad seelikud ning </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>rock’n’roll</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">, mis ka Itaalias jalaga ukse lahti lõi. Minal oli sisemist vabadust, mis tolle hetkeni itaallastele võõras oli, aga mis siiski kasvamisruumi ja väljendust otsis.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-bdBXStZBSn8/UPEWNWpI7PI/AAAAAAAAAFc/Gdk7FltTK-s/s1600/mina+mazzini.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="135" src="http://1.bp.blogspot.com/-bdBXStZBSn8/UPEWNWpI7PI/AAAAAAAAAFc/Gdk7FltTK-s/s200/mina+mazzini.jpeg" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Mina silmis ja liigutustes oli väljakutse.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Mina ei peitnud oma ilu, tema pildus selle otse näkku.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Mina provotseeris süüdimatult ja armastusväärse kergusega, aga ei ületanud kunagi piire, nii nagu ainult itaallannad seda teha oskavad.</span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">Mina oli alati teistsugune, kui talt oodati – tuhat nägu, tuhat eri </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>look’</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">i, tuhat emotsiooni. Ja sellele vaatamata oskas ta iseendaks jääda – jäljendamatu, defineerimatu, mõistetamatu, kättesaamatu Mina.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Mina oli alati uuenemise janus, alati millegi otsingul.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-opScdtuRZww/UPEPm91aEzI/AAAAAAAAAFE/_cLsh5lYJuk/s1600/Il-cielo-in-una-stanza.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/-opScdtuRZww/UPEPm91aEzI/AAAAAAAAAFE/_cLsh5lYJuk/s200/Il-cielo-in-una-stanza.jpeg" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">1963 algab uue lauluga „</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>Il cielo in una stanza”</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"> / „Taevas ühes toas”, mis tänaseni on, usun, jäänud kõigi aegade hinnatuimaks armastuslauluks. See oli taaskord uue Mina kingitus oma publikule – armunud Mina kingitus. Tõsi, kuulujutud olid juba enne levima hakanud. Minal on suhe abielus mehega. Corrado Pani, näitleja (tuletan meelde, et seadus abielulahutuse kohta tundus tol ajal veel täieliku pühaduserüvetamisena). Samal aastal sünnib ka poisslaps, kelle nimeks saab Massimiliano. Skandaal on piiritu. On täiesti mõeldamatu, et üks korralikust perest pärit edukas staar ei varja oma „häbiväärset” suhet ega peida oma armujoovastust. Vastupidi, teeb selle avalikuks ja julgeb ka veel „patu vilja” üle kahetsematult õnnelik olla!</span></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/cKhmAKhuCjM?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></div>
<div lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<div class="p1">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Ajakirjandus astub üksmeelselt Mina vastu, mõistes teda hukka. Avaldatakse salaja üles võetud fotosid paari rõõmuhetkedest, alla kirjutatud: „Mida on küll neil kahel naerda!”.</span></div>
</div>
<div lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">RAI-lt, riigitelevisioonilt, mida ta kahe eelneva aasta jooksul oli vallutama hakanud, tuli esinemiskeeld.</span></div>
<div lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Ri-Fi oli ainus plaadifirma terves Itaalias, kes talle lepingut julges pakkuda.</span></div>
<div lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Minal oli täitumas 23. eluaasta.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Võib-olla hakkas kuuekümne kaheksas juba siis inimeste mõõdupuid muutma, võib-olla oli tegemist lihtsalt poolehoiuga tüdrukule, kelle laulude saatel olid miljonid inimesed armunud, kelle ekstravagantne olemine andis julgust ka lihtinimestele iseendaks olla, jumal seda teab. Igal juhul ei keeranud nad oma iidolile selga, ei lasknud ennast mõjutada Mina-vastasest boikotist. Inimestel oli silmi näha tema julgust ja otsustusvõimet. Igast maa nurgast saadeti talle solidaarsuskirju ning hulganisti kingitusi lapse jaoks.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/LnLUE4dijHo?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">Avalik arvamus, rahvas, võib ennast võitjaks pidada aasta hiljem, kui Mina lubatakse uuesti teleekraanile. Murdumatu uhkusega esitab ta uue sümboolse laulu „</span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>È l’uomo per me”</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"> / „See on mees minu jaoks”. Miski ei peata enam Cremona tiigrit ega publiku armastust. Võidukäik jätkub menusaadetega „Studio 1” ja „Teatro 10” televisioonis, mille saatejuhina ta endale laupäevaõhtute kuninganna krooni teenib. Seega on ka Itaalia televisiooni ajaloo parimatel meelelahutussaadetel vaieldamatult Mina allkiri ja tema andekuse pitser. Sinna vahele mahub ka Mina uus armastus ajakirjanik Virgilio Croccoga ning sellele järgnev abielu ja tütre Benedetta sünd.</span></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/Xr64N0WcDY0?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><br /></span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Seitsmekümnendatel vallandub Mina küps ja sensuaalne loomingulisus, saades ka müütilise autoritepaari Mogoli ja Lucio Battisti muusaks. Muusikaajakirjanik Red Ronnie ütleb Mina-nähtust analüüsides: „Mina oli Itaalia esimene feminist, ilma seda olemata. Ta ei ole meeste vastu, ei ole vihane. Ta armastab meest, osates jääda teadlikult iseendaks. Mina annab ennast jäägitult, aga Mina on see, kes valiku teeb, kes oma reegleid kehtestab”.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-3Z1NiIbFMEc/UPEcVqCsGWI/AAAAAAAAAF8/4KU156qH1kg/s1600/70.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="200" src="http://3.bp.blogspot.com/-3Z1NiIbFMEc/UPEcVqCsGWI/AAAAAAAAAF8/4KU156qH1kg/s200/70.jpeg" width="200" /></a></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">1978 pidi olema Mina kõmutekitavate </span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE"><i>live</i></span></span><span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><span lang="et-EE">-esinemiste aasta. Oodati 15 kontserti endises „Bussola” klubis Viareggios. Esinemistel olid kohal kogu maa kultuurinimed, aga üheteistkümnes kontsert 23. augustil jäi viimaseks päevaks, mil Minat avalikkuses nähti. Kaasosaliseks ootamatu kopsuinfektsioon, otsustas ta jäädavalt eraelusse tõmbuda. Ilmselt oli ta väsinud elust kinniste kardinate taga, fotograafidest ja iga oma sammu avalikustamisest.</span></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Mina tegi taas seda, mida keegi temalt ei oodanud.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Mina otsustas oma elu tagasi võtta. Oma lihtsa provintslase elu, mis koosnes perekonnast, söögitegemisest, kudumisest ja kaardimängust sõpradega. Lõppude lõpuks polnud ta kunagi staarisüsteemis ennast koduselt tundnud.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-u0cvVpT0U9M/UPEcwMPIvHI/AAAAAAAAAGE/xsHvV-fnl2I/s1600/mm.jpeg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="http://3.bp.blogspot.com/-u0cvVpT0U9M/UPEcwMPIvHI/AAAAAAAAAGE/xsHvV-fnl2I/s1600/mm.jpeg" /></a></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Mina jätkas siiski oma tööd – plaat aastas, kaanel joonistus või fotomontaaž, sest fotosid ta ei armasta, aga mitte kunagi enam ennast avalikkusele näidates.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">2001. aastal otsustas Mina anda loa videoks Interneti otseülekandes oma stuudios, vaid paarikümneks minutiks. Sel hetkel oli viisteist miljonit klikivalmis hiirt arvuti ees ootamas aastates muusikalist kuningannat, et kunagi öelda: „Ka mina nägin teda siis…”.</span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><object class="BLOGGER-youtube-video" classid="clsid:D27CDB6E-AE6D-11cf-96B8-444553540000" codebase="http://download.macromedia.com/pub/shockwave/cabs/flash/swflash.cab#version=6,0,40,0" data-thumbnail-src="http://1.gvt0.com/vi/XFE2mC9_juU/0.jpg" height="266" width="320"><param name="movie" value="http://www.youtube.com/v/XFE2mC9_juU&fs=1&source=uds"><param name="bgcolor" value="#FFFFFF"><param name="allowFullScreen" value="true"><embed src="http://www.youtube.com/v/XFE2mC9_juU&fs=1&source=uds" type="application/x-shockwave-flash" allowfullscreen="true" height="266" width="320"></object></span></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;">(itaalia keelt mitteoskajatele - see Alex Britti kirjuatud laul "Oggi sono io" on salvestatud Mina poolt ainsa korra ülevaatamisega, ilma igasuse ettevalmistuseta ja istudes st. diafragma jaoks mitte just soodsas asendis - mõnede minutitega täiuslikkust luues)</span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Veel mõneminutine ülesvõte Minast läks eetrisse 2009. aasta Sanremo laulufestivali avamisel. Oli tehtud kaunis videoesitlus itaalia muusika ajaloost. Selle taustaks sai olla ainult Puccini „Nessun dorma”. Mina esitus pani kaasa vibreerima kõik hingekeeled.</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/q1y8ClA16lg?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></span></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">12 aastat pärast Mina eemaldumist tahtsin mina, teiselt planeedilt sisserännanu, oma elu üles leida. Mina ennast mittesäästvas otsingus oli minu jaoks esimene valgusesäde, side ja hingesugulus. Tema ebastandardsed meeleolud, millest ei tea kunagi ette, kuhu need välja viivad, sobisid täiesti mu sisemise puslega. Milline on see jõud, mis on suutnud emotsiooni aastakümnete tagant elusana hoida?</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Totò ütles tema kohta: „See pikk hing näib olevat kontrabass kõigi oma keeltega, see hele nahk nagu kreemijäätis, see olevus, kes näitleb vähe ja halvasti, kes naerab valel hetkel, kattes suu käega. Aga kui tuled kustuvad ja ta laulma hakkab, siis tulevad tema häälest lavatäied naeru ja nuttu.”</span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div align="JUSTIFY" lang="et-EE" style="margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-family: Verdana, sans-serif; font-size: small;">Ma olen Minat näinud ainult vanadelt mustvalgetelt salvestustelt, aga ma olen teda südamega kuulanud. Ma tean sellest naerust ja nutust, millest Totò räägib. Ma tean müüti suurest diivast, ma tean lugu lihtsast naisest ja hoian endas kujutluspilti, kus mina, Mina ja proua Mazzini muutuse janus, oma reegleid paika pannes, läbi aegade ja moodide samaks jäänud meloodiaid ümiseme.</span><span style="font-size: small;"><b style="background-color: #fafafa; font-family: Verdana,sans-serif; line-height: 16px; text-align: left;">XLWYJTYY</b></span><br />
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.youtube.com/embed/V24zYrHUul4?feature=player_embedded' frameborder='0'></iframe></div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></span>
<br />
<div>
<span style="font-family: Verdana, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></span></div>
</div>
</div>
<div style="clear: both;">
</div>
<center>
<div class="fb-comments" data-href="http://kristelkaaber.blogspot.com" data-num-posts="10" data-width="400">
</div>
</center>
<center>
<div class="fb-like" data-font="verdana" data-href="http://kristelkaaber.blogspot.com" data-layout="button_count" data-send="true" data-show-faces="false" data-width="400">
</div>
</center>
Kristel Kaaberhttp://www.blogger.com/profile/10030770642709977424noreply@blogger.com0